Rahvusvahelised organisatsioonid

Report
Rahvusvahelised
organisatsioonid
Eesti osalemine rahvusvaheliste
organisatsioonide töös
ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon
•
•
•
•
•
Asutatud: 24. oktoobril 1945
Peakorter: New York
Liikmeid: 193
ÜRO peasekretär: Ban Ki-Moon
Eesti kuulub ÜROsse alates 1991. aastast
ÜRO eesmärgid
ÜRO eesmärgid:
• rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine;
• riikidevaheliste sõbralike suhete arendamine;
• rahvusvahelise koostöö saavutamine
rahvusvaheliste majandus-, sotsiaal-,
kultuuriliste ja humanitaarprobleemide
lahendamisel ning inimõiguste järgimise
edendamine maailmas
ÜRO aastatuhande arengueesmärgid
• 1. Likvideerida täielik vaesus ja nälg.
• 2. Saavutada üleilmselt alghariduse
kättesaadavus.
• 3. Edendada sugupoolte võrdõiguslikkust ja luua
naistele enam eneseteostusvõimalusi.
• 4. Vähendada laste suremust.
• 5. Parandada emade tervislikku olukorda.
• 6. Võidelda HIV/AIDS-i, malaaria jt. haigustega.
• 7. Tagada loodussäästlikum keskkond.
• 8. Luua ülemaailmne partnerlusvõrk arengu
edendamiseks.
ÜRO struktuur
• ÜRO-l on 6 peaorganit:
1. Peaassamblee - esindatud on kõik liikmesriigid ühe häälega, istungid
toimuvad kord aastas.
2. Julgeolekunõukogu – tähtsaim ÜRO otsustusorgan, kuhu kuuluvad 5
alalist liiget: USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hiina ning Venemaa.
Alalistel liikmetel on õigus panna neile mittevastuvõetavale otsusele veto,
mis tähendab, et Julgeolekunõukogu saab vastu võtta vaid niisuguseid
otsuseid, mida pooldavad kõik nõukogu alalised liikmed.
Julgeolekunõukogu põhiülesandeks on: lahendada riikidevahelisi
tüliküsimusi, ennetada ja maha suruda agressioone, tagada rahu
3. Majandus- ja Sotsiaalnõukogu - vastutab majanduslike ja sotsiaalsete
probleemide eest.
4. Hooldusnõukogu, mille ülesandeks on hallata ja iseseisvuseks ette
valmistada sõltuvaid territooriume.
5. Rahvusvaheline kohus, mis otsustes tugineb rahvusvahelisele õigusele.
6. Sekretariaat, mille eesotsas on ÜRO tähtsaim ametiisik – 5 aastaks
valitav ÜRO peasekretär.
ÜRO ja Eesti
• Eesti liitus 17.09.1991.
• Eesti osaleb rahu ja julgeoleku tagamisel: Horvaatia, Bosnia
ja Hertsegoviina, Liibanon, ÜRO mandaadiga ka NATO
juhitavates operatsioonides.
• Inimõiguste kaitse: Eesti on ratifitseerinud kõik peamised
inimõiguste alased konventsioonid ja osalenud inimõiguste
väljatöötamise töögruppides.
• Arengu- ja humanitaarabi: Eesti annetused alates 1998. a-st
• Prioriteetsed Eesti sihtriigid: Afganistan, Moldova, Ukraina,
Gruusia.
• Katastroofiabi: alates 2000. a-st osaleb Eesti ka kriiside ja
katastroofide hindamise meeskonnas (Iraan, Sudaan,
Kõrgõstan)
• Kagu-Aasia tsunami ja maavärina ohvrite abistamine
Pakistanis (2005)
NATO
• NATO asutati 4. aprillil 1949. aastal Washingtonis PõhjaAtlandi lepingu alusel
• Peakorter: Brüssel
• NATOt juhib
NATO peasekretär
Anders Fogh
Rasmussen
• NATO liikmeid kokku 28 riiki.
Asutajaliikmeid 12:
Belgia, Holland,
Island, Itaalia,
Kanada, Luksemburg,
Norra, Portugal,
Prantsusmaa,
Suurbritannia, Taani
ja USA.
Hiljem liitusid:
Kreeka, Türgi,
Saksamaa,
Hispaania, Tsehhi,
Ungari ja Poola.
2004.a. said NATO
liikmeteks: Eesti,
Bulgaaria, Läti,
Leedu, Rumeenia,
Slovakkia ja
Sloveenia.
Viimati 2009. a-l
liitusid: Horvaatia ja
Albaania.
NATO riigid
NATO eesmärgid
• NATO põhilisteks eesmärkideks on:
• kaitsta oma rahvaste vabadust,
kultuuripärandit ja tsivilisatsiooni, mis rajaneb
demokraatia, isikuvabaduse ja õigusriigi
põhimõtetel;
• soodustada stabiilsust ja heaolu Põhja-Atlandi
piirkonnas;
• ühendada oma jõupingutused kollektiivseks
kaitseks ning rahu ja julgeoleku säilitamiseks.
NATO struktuur ja juhtimine
• NATO kõrgeim võimuorgan on Põhja-Atlandi Nõukogu.
• Peasekretär on NATO kõrgeim ametiisik, kes juhatab eelnevaid ja
veel mitmeid väiksemaid struktuure. Peasekretär määratakse NATO
liikmesriikide poolt. NATO peasekretäriks on praegu Anders Fogh
Rasmussen
• NATO kõrgeim sõjaväeline organ on NATO Sõjakomitee
• Organisatsioonis kehtib kollektiivse enesekaitse põhimõte, mis
tähendab, et relvastatud kallaletungi ühele liikmele käsitatakse
kallaletungina kõigile lepinguosalistele.
Eesti ja NATO
• Eesti liitus NATOga 29.03.2004.
• NATO liikmesriigina on Eesti julgeolek tagatud
kollektiivkaitse põhimõttega, mille kohaselt
rünnak ühe liikmesriigi vastu tähendab kogu
alliansi ründamist (Põhja-Atlandi lepingu art. 5).
• Eesti on osalenud sõjaväelistes operatsioonides:
Bosnia ja Hertsegoviinas; Kosovo, Afganistan,
Iraak.
• Eesti on NATO reageerimisjõudude (NRF)
koosseisus osalenud 2005 a.-st.
• Kokku on erinevatel sõjaväelistel ja rahuvalve
missioonidel osalenud 2000 Eesti sõjaväelast.
Euroopa Julgeoleku- ja Koostöö Organisatsioon
OSCE
• Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Organisatsioon OSCE
asutati 1975. aastal.
• Asukoht: Viin
• OSCE liikmete hulka kuulub 53 riiki, alates 1992. aastast
kuulub sinna ka Eesti.
• OSCE eesmärgid:
• konfliktide ennetamine,
• kriisireguleerimine ja kriiside ohjamine, sh
relvastuskontroll
• kaasaitamine konfliktijärgsele sotsiaalsele taastustööle,
sealhulgas inimõiguste tagamisele.
• Erinevalt NATOst pole OSCE käsutuses sõjalisi üksusi.
• OSCE saadab konfliktiohtlikesse piirkondadesse oma
missioone, mis aitavad vaenutsevaid pooli lahus hoida ning
normaalset elukorraldust taastada.
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon OECD
• OECD on tööstuslikult arenenud demokraatlike
riikide foorum.
• Asukoht: Pariis.
• OECD asutati 1961
• OECD-sse kuulub hetkel 34 riiki, 2010.a.-st Eesti.
• OECD eesmärk on: aidata kaasa
maailmamajanduse arengule, samuti ka liikmesja mitteliikmesriikide majandusarengule ja
maailmakaubanduse laienemisele.
Euroopa Nõukogu - CE
• Asutatud: 5. mail 1949
• Peakorter: Strasbourg
• Liikmesriike 47, sh
Eesti alates 1993. aastast
• EN eesmärk on: edendada demokraatiat ning kaitsta
inimõigusi ja õigusriigi põhimõtete Euroopas.
• EN ei ole Euroopa Liidu institutsioon ning seda ei tohi
ajada segi Euroopa Liidu Nõukoguga
• ENi üheks olulisemaks saavutuseks on Euroopa
inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni
koostamine 1950.a.
• Selle alusel asutati Euroopa Inimõiguste Kohus.
WTO – Maailma
Kaubandusorganisatsioon
• Maailma Kaubandusorganisatsioon WTO - on
rahvusvaheline kaubandusorganisatsioon, mis
reguleerib riikide omavahelist kaubandust.
• Loodi 1995. a.
• 154 liikmesriiki
• Organisatsiooni peakorter asub Šveitsis Genfis.
• Eesti liitus 1999.
Euroopa Liit- EU
• Euroopa Liit on demokraatlike
Euroopa riikide pere, kes on
otsustanud töötada koos,
et saavutada rahu ja õitseng.
EL eesmärkideks on:
- ühendada Euroopa riike praktilist koostööd tehes
- tagada Euroopa kodanikele turvaline elu
- soodustada majanduslikku ja sotsiaalset solidaarsust
• EL kuulub praegu 27 liikmesriiki.
• Eesti kuulub Euroopa Liitu 2004. aastast.
Euroopa Liidu kaart
EL riigid
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
ELi liikmesriigid 27 (ühinemisaasta)
Austria (1995)
* Kreeka (1981)
* Luksemburg (1952)
Belgia (1952)
* Ungari (2004)
* Malta (2004)
Bulgaaria (2007)
* Iirimaa (1973)
* Madalmaad (1952)
Küpros (2004)
* Itaalia (1952)
* Poola (2004)
Tšehhi Vabariik (2004) * Läti (2004)
* Portugal (1986)
Taani (1973)
* Leedu (2004
* Rumeenia (2007)
Eesti (2004)
* Slovakkia (2004) * Sloveenia (2004)
Soome (1995)
* Hispaania (1986) * Rootsi (1995)
Prantsusmaa (1952)
* Ühendkuningriik (1973)
EL suurima pindalaga
riik (550 000 km2)
• Saksamaa (1952)
suurima rahvaarvuga
EL liikmesriik (82 milj.)
Euroopa Liidu ajaloost
• 9. mail 1950 Prantsuse välisminister Robert Schuman esitas
solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee. Nn Schumani
deklaratsioon nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa
ühinemist.
• 1951.a. asutati Euroopa Söe- ja Teraseühendus
ESTÜ asutajateks: Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik, Itaalia,
Belgia, Holland ja Luksemburg.
• 1957.a. sõlmiti nn Rooma lepingud –
• Euroopa Aatomienergia Ühendus (EURATOM) ja
• Euroopa Majandusühendus EMÜ.
• EMÜ eesmärgiks oli luua liikmesriikide vabakaubanduspiirkond,
tolliliit ja ühisturg.
• 1986.a. Ühtse Euroopa Aktiga sõnastati EL 4 põhivabadust:
1) kaupade, 2) teenuste 3) kapitali 4) tööjõu vaba liikumine
liikmesmaade piires.
• 1992.a. allkirjastati Maastrichti leping, mis jõustus 1993.
Maastrichti lepinguga pandi alus tänapäevasele Euroopa Liidule.
Euroopa Liidu institutsioonid (7) ja nende ülesanded
1. Euroopa Parlament
• Euroopa Liidu Parlamendile kuulub EL seadusandlik võim,
• EP esindab EL kodanike
huve. Parlamendiliikmed
valitakse otsestel valimistel
iga 5 aasta tagant.
• EP kuulub 754 liiget 27
EL liikmesriigist.
• EP-l on 3 alalist
töökohta: Brüssel,
Luxembourg,
Strasbourg.
• EP peamised ülesanded:
• 1. Seadusandlik pädevus - EP võtab koos nõukoguga vastu erinevate
poliitikavaldkondadega seotud EL õigusakte.
• 2. EP teostab demokraatlikku järelvalvet kõigi ELi institutsioonide,
eelkõige komisjoni üle.
• 3. Eelarve pädevus -EP võtab vastu ELi eelarve või lükkab selle tagasi.
Parlamendi töökorraldus
Parlamendiliikmed
jagunevad fraktsioonidesse
(kokku 7) mitte päritoluriigi
või rahvuse, vaid poliitiliste
vaadete järgi.
Parlamendi tööd juhib 2,5
aastaks valitav juhatus
eesotsas Euroopa
Parlamendi presidendiga.
EP presidendiks on Martin
Schulz.
Eestist kuulub EP 6 saadikut:
Siiri Oviir - liberaalid, tööhõive- ja sotsiaalkomisjon
Vilja Savisaar-Toomast – liberaalid, transpordi- ja turismikomisjon
Tunne Kelam – Euroopa Rahvapartei, väliskomisjon
Indrek Tarand – rohelised, põhiseaduse komisjon
Kristiina Ojuland – liberaalid, väliskomisjon
Ivari Padar – sotsiaaldemokraadid, majandus- ja rahanduskomisjon
2. Euroopa Liidu Nõukogu
• Euroopa Liidu Nõukogule kuulub ELi seadusandlik
võim, esindab liikmesriike
• EL Nõukogu on peamine otsuseid tegev organ
• Nõukogu on põhiülesanneteks on:
• 1. EL õigusaktide vastuvõtmine. Paljudes
valdkondades võtab ta neid vastu koos Euroopa
Parlamendiga.
• 2. ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa
Parlamendiga.
• 3. Välispoliitikat puudutavad otsused - ELi ühise
välis- ja julgeolekupoliitika kavandamine ja elluviimine.
3. Euroopa Liidu Komisjon
• Euroopa Komisjonile kuulub ELi täitevvõim ja õigusaktide
algatamine ning Euroopa ühiste huvide kaitsmine
• Liikmeteks 27 volinikku – üks igast liikmesriigist
•
•
•
•
Euroopa Komisjonil on põhiülesanneteks on:
1. Õigusaktide ettepanekute tegemine parlamendile ja nõukogule.
2. ELi poliitika elluviimine ja eelarve haldamine, täitmine.
3. ELi õigusaktide täitmise järele valvamine
4. Ülemkogu
• Euroopa Ülemkogu istungid on põhiliselt
tippkohtumised, kus ELi juhid teevad otsuseid
poliitiliste prioriteetide ja oluliste algatuste kohta.
• Euroopa Ülemkogusse kuuluvad ELi kõigi
liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid.
• Euroopa Ülemkogu eesistuja ( president) on
Herman van Rompuy.
• Euroopa Ülemkogul on järgmised ülesanded:
• kehtestab ELi üldised poliitikasuunad ja
prioriteedid ning tegeleb keeruliste ja tundlike
küsimustega, mida ei ole võimalik lahendada
valitsustevahelise koostöö raames.
5. Euroopa Kohus
• Euroopa Kohtu ülesandeks on: tagada
Euroopa Liidu seaduste ühesugune
tõlgendamine ja rakendamine kõikides
liikmesriikides ning kõikide isikute võrdne
kohtlemine seaduse ees.
• Euroopa Kohtusse kuulub üks kohtunik igast
liikmesriigist ja 8 kohtujuristi. Eestist on
Euroopa Kohtu liikmeks Uno Lõhmus.
6. Euroopa Kontrollikoda
• Euroopa Kontrollikoja ülesandeks on jälgida,
et ELi rahalisi vahendeid kasutatakse
eesmärgipäraselt.
• Kontrollikoda jälgib, et ELi raha kasutatakse
nõuetekohaselt ning võimalikult otstarbekalt
liidu kodanike huvides.
• Liikmeteks on üks igast liikmesriigist. Eestist on
Kersti Kaljulaid.
7. Euroopa Keskpank
• Euroopa Keskpanga ülesanne on: EL ühisraha
euro haldamine ning hindade stabiilsuse
tagamine.
• Euroopa Keskpank vastutab ka euroala
rahapoliitika kujundamise ja elluviimise eest.
Euroopa Liidu tähtsad isikud
Herman Van Rompuy Jose Manuel Barroso
Martin Schulz
Euroopa Liidu
Euroopa Liidu Komisjoni Euroopa Parlamendi
Ülemkogu eesistuja
president
president
EL president
Eesti Euroopa Liidus
• Plussid:
• Saame kaasa rääkida EL puudutavates
küsimustes ja otsustes
• EL usaldusväärsuse laienemine Eestile ja
eestlaste vastu
• Suurem turg Eesti ettevõtjatele
• Rohkem valikuid ja õigusi tarbijatele
• EL abi: EL toetusfondide rahad
Eesti Euroopa Liidus
• Miinused:
• Eesti iseseisvuse vähenemine, kuna osa
otsustusküsimusi kuulub Euroopa Liidu
pädevusse
• Bürokraatia kasv (asjaajamine pikk ja
keerukas)
• Peame aitama teisi Euroopa Liidu liikmesriike
nende võlgade tasumisel (näiteks Kreekat)

similar documents