Vanema ja lapse õigussuhe

Report
Vanema hooldusõiguse piiramine ja
hooldusõiguse muutused
Triin Uusen-Nacke, dr iur, Tartu Maakohtu kohtunik
1
Vanema ja lapse õigussuhte pooled

Laps ja tema õiguslikult tunnustatud vanemad: ema ja isa,
seda olenemata sellest, kas õiguslik tunnustamine tuleneb
lapse bioloogilisest põlvnemisest või see on saadud
lapsendamisega.

Ei ole oluline, kas lapse vanemad on omavahel abielus või
mitte.

Bioloogilise vanema õigused: PKS § 91
2
Hooldusõiguse kuuluvus, sisu
PKS § 116
Vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse
eest (vanema hooldusõigus).Vanema hooldusõigus hõlmab õigust
hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda
lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud
asju.


lapse täisealiseks saamiseni
mõlemal vanemal, kui mõlemal vanemal on hooldusõigus (PKS
§116 lg 1)
Vanemate lahuselu korral vastastikusel kokkuleppel
Hooldusõiguslikud vanemad võivad kokku leppida ühise
esindusõiguse teostamise korraldamises PKS § 120 lg 1.




3
PKS § 137. Ühise hooldusõiguse
lõpetamine
Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt
lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi
ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult
hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks
talle osaliselt või täielikult üle. Kohus võib hooldusõiguse
vaidluse lahendada ka abielu lahutamise menetluses.



4
Ühine hooldusõigus tuleks lõpetada, kui vanemate vahel
puudub kandejõuline sotsiaalne side, võime koostööks on
minimaalne ja vastastikune kommunikatsioon puudub.
Vanemate omavahelised halvad suhted ei pea kaasa tooma
ühise hooldusõiguse lõpetamist - lapse huvid
Otsustusõigus
§ 119. Otsustusõiguse andmine ühele vanemale
Kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele
olulises asjas kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda
selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale. Otsustusõiguse
üleandmise korral võib kohus otsustusõiguse teostamist piirata
või panna seda teostavale vanemale lisakohustusi.



PKS § 119 eeldused:



5
hooldusõiguse küsimus
üksikküsimus või konkreetset liiki küsimus
kohus ei tee otsust asja sisu kohta
RKTKo: 3-2-1-45-11
19. PKS § 119 lg 1 alusel saab kohus anda ühele vanemale õiguse
otsustada üksi lapse viibimiskoha üle (nt lapse lühemaajaliste, sh
puhkusereisil või lastelaagris viibimise üle või vanemate lahku
elama asumise soovi korral lapse tulevase elukoha üle)
20. Kui vanemad ei jõua lahuselu korral neis küsimustes
kokkuleppele, saab vanem nõuda, et kohus annaks PKS § 119
järgi lapse viibimiskoha määramise küsimuses talle
ainuotsustusõiguse, säilitades muus osas ühise hooldusõiguse.
21. PKS § 137 lg 1 järgi õigus taotleda lahuselu korral kohtult
hagita menetluses seda, et lapse hooldusõigus antaks talle
osaliselt või täielikult üle.Viidatud sätte alusel saab vanem esmalt
nõuda ühise hooldusõiguse lõpetamist ja talle ainuhooldusõiguse,
sh lapse viibimiskoha ainuotsustusõiguse üleandmist.
6
Lapse viibimiskoha
määramise õiguse piiramine

Hooldusõiguse piiramine või otsustusõiguse üleandmine?

Kokkuleppe mittesaavutamisel tuleks piirata hooldusõigust, mitte anda üle
otsustusõigus

Tegemist lapse elu oluliselt puudutava asjaoluga, otseselt hooldusõigus PKS § 124.
Isikuhooldusõigus


PKS § 124. Isikuhooldusõiguse sisu
(1) Isikuhooldus on hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja
tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda.

Kohus ei määra alaealise ja eestkoste all oleva isiku elukohta



TsÜS § 15
(1) Piiratud teovõimega alaealise elukohaks loetakse tema vanemate või eestkostja elukoht. Kui
vanemad elavad lahus, on alaealise elukohaks selle vanema elukoht, kelle juures ta elab.
TsMS § 103 lg 3 ; 4 põlvnemise ja ülalpidamise asjas esitatakse hagi lapse
elukoha järgi

7
Hooldusõiguse piiramine

PKS § 134. Lapse heaolu ohustamine

Kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara
ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse
hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi
või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole
võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu
ärahoidmiseks vajalikke abinõusid:
 Teeb vanema asemel lapse kohta hooldusõigusest tulenevaid
otsuseid, hoiatusi ja ettekirjutusi ning kehtestab keelde, samuti
kohustab vanemaid järgima kohtu määratud asutuse
hooldusjuhiseid
 Eraldab lapse perekonnast ja võtab hooldusõiguse täielikult ära
8
Perekonnaseaduse muudatused 9.juuli
2014

9
PKS-i §-s 135, § 138 lõikes 2, § 152 lõikes 5, § 153 lõikes 1 ja §
167 lõikes 4 võeti termini „isikuhooldusõiguse täielik
äravõtmine“ asemel kasutusele termin „hooldusõiguse täielik
äravõtmine“
Vanema hooldusõiguse määramise
uuring
Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus

perioodil 2011–2012 maakohtutes tehtud
jõustunud kohtulahendid

analüüsiti 302 otsust
10
RAKE uuring









Kohus on:
keelanud vanematel alkoholi tarvitada;
kohustanud vanemaid ravima alkoholismi või narkosõltuvust;
kohustanud vanemaid kasutama KOVi poolt pakutavaid
tugiteenuseid (nt lapsevanema kool (arendatakse nt vanema
kasvatusoskusi), tugiisiku teenus, hooldustöötaja teenus,
tegevuskava või juhtumiplaani koostamine ja selle täitmine);
kohustanud vanemaid järgima KOV-i juhiseid lapse kasvatamisel;
suunanud vanemaid perelepitusse või -nõustamisse
(vanematevaheliste vaidluste korral);
suunanud vanemaid või lapsi psühholoogi juurde;
kohustanud vanemaid pöörduma lapsega arstide vastuvõtule ning
täitma lapsele määratud raviskeemi;
kohustanud vanemaid pöörduma õppenõustamiskomisjoni lapsele sobiva
õppevormi väljaselgitamiseks.
11
Hooldusõiguse peatamine PKS § 140

Vanem on kestvalt võimetu lapse hooldusõigust teostama

RKTKo: 3-2-1-121-12 p. 14:
…vanema hooldusõiguse saab peatada eelkõige juhul, kui
vanem ei saa hooldusõigust pikema aja vältel oma
eemaloleku või muu kõrvalise takistuse tõttu teostada,
sh vanema vangistuse, raske haiguse või teadmata
kadumise korral.

12
Eeldused, tagajärjed

Pikem ajavahemik, mis ei ole üksnes mööduv,




Nt ei ole alust peatada vanema hooldusõigust, kui vanem
haiguse tõttu ei suuda igapäevaselt lapse eest hoolitseda, kuid
on võimeline lapse arenguks vajalikke otsuseid langetama
kaaluda narkootilistest ainetest sõltuvuses olev vanema suhtes,
kelle käitumine ohustab lapse arengut
Vanem ei kaota hooldusõiguse peatamisega hooldusõigust
kui sellist, kuid tal puudub õigus seda teostada
Psüühiliselt haige vanema hooldusõigus
13
Suhtlusõigus PKS § 143

Lapse õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga


RKoTK: 3-2-1-113-14 : p. 26 üldjuhul on lapse huvides suhelda ka välisriigis elava
vanemaga, sh ka selle vanema tavapärases elukeskkonnas, et laps saaks osa ka lahus
elava vanema elust, keelest ja kultuurist. Seetõttu ei ole kolleegiumi arvates isa
soov suhelda lapsega lisaks lapsele tuttavale elukeskkonnale ka isa
elukeskkonnas iseenesest lapse huvidega vastuolus ega lapsele eelduslikult kahjulik
Mõlema vanema kohustus suhelda lapsega



(kui vanem ei soovi?)
Mõlema vanema õigus suhelda lapsega
Sõltumatu hooldusõigusest
Lapse tahtel on suur, kuid mitte absoluutne tähendus, kuna mitte alati
ei ole tagatud, et väljendatud tahe lapse tegelikule soovile vastab
14

Vanavanemaid ja last kasvatavaid kolmandaid isikuid, nn
lapse sotsiaalseid vanemaid kaitseb uus PKS § 143 lg 4 ,
kui hooldusõigust omav lapsevanem on suhtlemise
keelanud:

Kohus võib lapse huvides lubada kolmandal isikul lapsega
suhelda, keelata tal lapsega suhtlemise või seda piirata. Kohus
võib asjassepuutuvale isikule panna kohustuse hoiduda
tegevusest, mis kahjustab lapse suhet vanematega või
raskendab lapse kasvatamist.

Vt: EIK: 17080/07 15. 9. 2011 − (Schneider/Saksamaa)
21. 12. 2010 − 20578/07(Anayo/Saksamaa)

15
RKTKo 3-2-1-95-14


TMS § 179 järgi saab kohtutäitur teha täitetoiminguid lapsega suhtlemise
võimaldamiseks, sh võib kohtutäitur kasutada TMS § 179 lg 4 esimese lause
järgi lapse või lapse üleandmiseks või suhtlemise võimaldamiseks
kohustatud isiku vastu jõudu.
kolleegiumi hinnangul tuleb tõlgendada viidatud sätet selliselt, et lapsega
suhtlemise võimaldamiseks ei saa lapse suhtes jõudu kasutada. Seega võib
viidatud sätte alusel lapse suhtes jõudu kasutada üksnes lapse ühekordse
üleandmise korral (nt juhul, kui laps tuleb vanemast või perekonnast
eraldada lapse heaolu ohustamise tõttu PKS §-de 134 ja 135 alusel või
hooldusõiguse muutumise tõttu PKS §-de 137 ja 138 alusel). Kolleegiumi
arvates ei oleks lapse keeldumise korral tema vastu jõudu kasutades
võimalik saavutada soovitud eesmärki, s.o lapse vahetut ja loomupärast
suhtlemist selleks õigustatud isikuga (vanemaga). Küll aga saab vanem
mõjutada ja veenda last suhtlemise korda täitma ega tohi teha
kohtumääruse täitmiseks takistusi. Seetõttu saab lapsega suhtlemist
reguleeriva kohtulahendi täitmiseks mõjutada sunnivahenditega nt vanemat,
kes on kohustatud võimaldama lapsel kohtu määratud suhtlemise korra järgi
teise vanemaga suhelda, ja kasutada vanema vastu ka TMS § 179 lg 4
esimese lause alusel jõudu.
16
Elukohavahetus

Alati muutub lapse elukorraldus

Millised on vanema elukohavahetuse põhjused, teise vanema võimalus ilma
oluliste muudatusteta lapsega suhelda

Lapse heaolu kontroll PKS § 134

Lapsevanema sobivus last kasvatada; lapse sotsiaalsed suhted; kontinuiteet;
valmisolek toetada lapse suhet teise vanemaga ; lapse enda soov

PKS § 143 lg 1 sätestatud õigus suhelda mõlema vanemaga ei ole
takistuseks välisriiki kolimisel

Puudub eelduslik lapse huvide kahjustamine, kui üks vanem elab teisest
kaugemal (elu Eestis kui prioriteet)  huvid otseselt kahjustatud kui ei saa
teise vanemaga suhelda
17
Vahetusmudel
(K.-P.Horndasch)

Vanemate kokkulepe laste eest hoolitsemist
ajaliselt pooleks jagada

Eelised nii lastele kui vanematele
Eeldab väga head koostööd, suhtlust ja
kompromissivalmidust nii lastelt kui vanematelt
Alternatiiv, kui vanemad on suutelised konflikte alla
suruma


18
PKS § 122 Erieestkostja ja kasuperekond
Eeldused:
 Pikem ajavahemik
 Kasuperekond (§ 122 lg 3)
 Taotlus

Erieestkoste kui õiguslik tagajärg
19
Üleantavate õiguste ulatus

Perekonnaseaduses puudub täpne ettekirjutus


nii igapäevaeluga seotud küsimusi kui ka küsimusi, mille otsustamine
on lapse jaoks olulise tähendusega.
piiratud lapse vanema taotlusega otsustusõiguse üleandmiseks

Iseenesest ei ole PKS § 122 lg 2 järgi ka välistatud kogu
isiku ja vara hoolduse üleandmine.

Kui vanem on erieestkostjaga erineval arvamusel küsimustes,
kus otsustusõigus on üle antud, peaks otsustama küsimuse
kohus vanema avalduse alusel (analoogia vanemate
omavaheline erimeelsus PKS §119)
20

EIK: 8. 7. 2003 - 30943/96 Sahin/Saksamaa


EIK: 8. 7. 2003 31871/96 Sommerfeld/Saksamaa


Vanema õigus lapsega suhelda on minimaalne õigus, seda ei saa
kõrvutada hooldusõigusega, kus siseriiklikel ametkondadel on
lapse heaolu ning poolte huve arvestades suur otsustamisruum
Vanem ei saa nõuda meetmete kohaldamist, mis last
kahjustaksid
EIK: 12. 7. 2001 - 25702/94 K. u.T./Soome

21
Kui laps on pikemat aega kasuperes, on see lapse huvides, et
tema de-facto perekonnaseisu enam ei muudeta  kaalub üles
vanema huvid perekonda kokku viia

similar documents