Hoovused ja looded

Report
 Hoovus on suure koguse vee (harilikult merevee)
horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja
kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva
suunaga tuultest, soolsuse või temperatuuri
erinevustest.
 Hoovus on ookeanivee püsiv horisontaalsuunaline
liikumine.
 Atlandi ookeani põhjaosas liigub vesi valdavalt
läänetuulte mõjul, moodustades Golfi hoovuste
süsteemi.
 Vee ebaühtlane temperatuur, seega ka vee ebaühtlane
tihedus toob kaasa veemasside pideva segunemise
temperatuuri ja tiheduse ühtlustumise suunas.
 Hoovused jaotatakse üldiselt soojadeks ja külmadeks.
 Soojas hoovuses on vee temperatuur kõrgem kui
ümbruskonnas, külmas hoovuses vastupidi.
 Hoovustel on suur mõju nende kohal asuvatele õhumassidele.
 Lisaks veele liigutavad hoovused ka õhku.
 Sooja hoovusega kaasneb soojema ja niiskema õhu juurdevool.
Külm hoovus toob kaasa külma ja kuiva õhumassi.
 Maailmamere hoovused liiguvad ringikujuliselt,
põhjapoolkeral enamasti päripäeva, lõunapoolkeral
vastupidi. See on tingitud maakera pöörlemisest, mis
kallutab hoovusi nende esialgse liikumissuunaga
võrreldes.
 Külmade ja soojade hoovuste kokkupuutealal, kus
elutingimused on eriti mitmekesised, paiknevad
maailmamere kalarikkaimaid piirkonnad.
 Põhja – Euroopa kliimat mõjutab oluliselt sooja Golfi
hoovuse üks haru – Põhja - Atlandi hoovus.
 See hoovus muudab siinse kliima ligi 10 kraadi
kõrgemaks, võrreldes samadel laiuskraadidel asuvate
Siberi aladega.
 Suuri veemasse liigutavad maailmameres ka looded
ehk tõus ja mõõn.
 Selle nähtuse põhjus seisneb Kuu ja Päikese
külgetõmbejõus.
 Kuu liigub ümber Maa ja koos tiirlevad nad ümber
Päikese. Ühel ja samal ajal on tõus nii sellel Maa
poolel, mis jääb Kuu suuda ja vastassuunda.
 Tõus ja mõõn on silmatorkavad rannikul, kus ka väike
veetõus toob kaasa ulatusliku üleujutuse. Avaookeanil
ei ole looded üldse märgatavad.

similar documents