KOOLIKIUSAMINE JA KOOLIVÄGIVALD

Report
KOOLIKIUSAMINE JA
KOOLIVÄGIVALD
KRISTEL TAMM
III LOENG
Kiusamise mõiste ajalooline
kujunemine
• 1973 kiusamise termin laiemas tähenduses –
tugevama lapse rünnak nõrgema vastu, seda nii
üksikult kui grupis.( Dan Olweus)
• 1992 eristati füüsiline ja verbaalne agressioon,
samuti kaudne agressioon nagu kuulujuttude
rääkimine ja sotsiaalne isolatsioon(Björkqvist,
Lagerspetz ja Kaukainen)
• 1993 Kiusamine kui negatiivne käitumine
(Olweus)
Kiusamise mõiste ajalooline
kujunemine
• 1970ndatel murrang – enne vaid üksikud
isoleeritud kiusamise uurimused. Peale seda sai
alguse kiusamise süstemaatiline uurimine.
Kiusamise 3 tunnusjoont:
• 1. Agressiivne käitumine, teisele valu/kahju
tekitamine
• 2. Tegevus on korduv
• 3. Esineb võimu element, reeglina toimub
provokatsioonita (Olweus 1999)
Kiusamiskäitumine
• Agressiivne (vaimne või füüsiline) käitumine,
mille puhul tehakse teisele inimesele
järjepidevalt (pikema perioodi vältel) tahtlikult
kahju või tekitatakse valu.
Kiusamine
• Kiusamine on korduv pahatahtlik käitumine
mõne kaasõpilase suhtes
• Eakaaslase pidev narritamine ja ärritamine
• Ühe lapse seltskonnast välja tõrjumine
• Kaasõpilase alandamine ja solvamine
• Pidev klassikaaslase löömine ja togimine
Kiusamine kui agressiivse käitumise
alaliik
• Agressiivne käitumine jaguneb:
- Instrumentaalne (suunatud ohvrile eesmärgiga
saavutada soovitud tulemust – näiteks materiaalseid
vahendeid, võimu jne)
- Reaktiivne (suunatud ohvrile, sest on tegemist mingi
negatiivse sündmusega, mis kutsub agressoris esile
viha ja frustratsiooni.
ENAMIK kiusamisjuhte on INSTRUMENTAALSED ja
toimuvad pika aja vältel.
KIUSAMISE LIIGID
• FÜÜSILINE kiusamine nn kergemad vormid
(löömine, kerge tõukamine mööda minnes, juustest
sikutamine, näpistamine, sülitamine,
kriimustamine, vara kahjustamine, ruumi
lukustamine)
• MITTEFÜÜSILINE
- Verbaalne (alandamine, raha või asjade pommimine,
hüüdnimedega kutsumine, laimamine, alandavad
telefonikõned, seksuaalsed märkused)
- Mitteverbaalne (ähvardavad näoväljendused ja
žestid, manipuleeriv suhete lõhkumine,
süstemaatiline isoleerimine ja ignoreerimine)
Koolikiusamise erinevad liigid:
• Füüsilise kiusamise nn kergemad vormid (asjad,
kerge tõukamine mööda minnes, jne)
• Psühholoogiline kiusamine (asjadega seotud ja
verbaalne) ja sotsiaalne isolatsioon
• Füüsilise kiusamise raskemad / tõsisemad
vormid
Võib muutuda kiusamiseks, kuid ei ole
kiusamine
• Mänguline narrimine
• Võrdsete vaheline kaklus
• Müramine ilma tahtliku kavatsuseta kahju teha
Koolis tuleb sellise käitumise puhul sekkuda, ent
see pole kiusamine.
Uued kiusamise liigi tänapäeva koolis
• Rassistlik kiusamine
• Seksuaalsete vähemuste vastu suunatud
kiusamine (Smith 1999)
• Küberkiusamine
• Kiusamine võib sageli tuleneda kodusest kasvatusest
(liiga karm kasvatus, ükskõiksus, negatiivne eeskuju)
• Kiusamisega varjab laps sageli oma negatiivset
enesehinnangut
• Soovi kiusata võib tekitada ka vanemate
protestimeelsus.
• Kiusajatel on tavaliselt mõttekaaslasi, kes ise ei
kiusa, aga õhutavad tegudele ja valmistavad ette
soodsa pinnase kiusamiseks.
MIKS kiusatakse?
• Koolivägivalla ohvriks võib langeda iga laps
Sagedamini valitakse ohver, kes on enamusest ERINEV:
• Kehapuudega
• Käitumise iseärasusega
• Erilise välimusega
• Puudulike sotsiaalsete oskustega
• Tervisehäiretega
• Madala intellektiga
• Madala staatusega grupis
Kiusatakse ka neid, kes:
• Ei löö vastu
• On teistest targemad
• On teada, et ei lähe kaebama
Klass, kus kiusatakse
• Õpilased jagunevad 3 rühma:
• 1. Kiusatav (ohver pole võimeline ennast kaitsma, tal
on vähe jõudu, ta on psühholoogiliselt ebakindel)
• 2. Kiusaja(d) (provotseerija, leiab tühiseid põhjusi,
miks kiusama hakata, sageli madala
enesehinnanguga)
• 3. Kõrvalseisjad ehk vaikiv enamus (ei sekku, sest
kardavad kiusajaid ning ise kiusatava staatusesse
langeda, on ükskõiksed, ei taha kaebaja mainet)
Kiusaja
• Ahne, arg, ebasõbralik, isekas, ülbe, kade,
kergesti ärrituv, kibestunud, kuri, lohakas, laisk,
mittehooliv, närviline, omakasupüüdlik,
pahatahtlik, uhke, õel, ükskõikne, jõu poolest
ülekaalus, antisotsiaalse käitumisega
RÜHMATÖÖ
• MIKS VÕIB SAADA LAPSEST KIUSAJA?
KIUSATAV / OHVER
• Arg, hirmunud, kartlik, nõrgem, tagasihoidlik,
vaikne, eemaletõmbunud, alandlik, häbelik,
kergesti ärrituv, kinnine, kohmakas, kurb,
nukker, närviline, vihane, õnnetu, omaette,
isoleeritud või tõrjutud, teistest erinev, ei oska
enda eest seista, ei oska kiusamiskäitumist
lõpetada
Rühmatöö
• Miks võib saada lapsest kiusatav/ ohver ?
Mida tunneb kiusatav?
• Üksindust, abitust, kurbust
• Hirmu, alaväärsust, enessekriitilisust
Teistest eemale hoidmine, sest ei usu, et keegi
võiks tahta tema sõber olla – usaldamatust
• Enesetunne on halb, sageli haigestumised
• Mõningatel juhtudel ka agressiivsus
Miks kiusaja kiusab?
•
•
•
•
•
•
•
Soovib tähelepanu ja silma paista
Kas kõrgenenud või liiga madal enesehinnang
Ei oska teisiti sõpru leida
Puudub süütunne
Ei suuda mõista teiste tundeid ja läbielamisi
Tal on lihtsalt igav
Noorsoopolitsei statistika järgi saab 60%
kiusajatest kohtuliku karistuse enne oma 25ndat
sünnipäeva (Kallas 2004)
Missugune kiusaja on?
Enamasti on tal:
• Palju energiat
• Hea/halb arvamus endast
• Sõnaosavust – “suudab musta valgeks rääkida”
• Näiline populaarsus (tegelikkuses teda sageli ei
sallita)
• Oskus inimesi mõjutada ja ära kasutada
• Suur võimuvajadus
• Hirm ise kiusatav olla!
• Kiusamine on õpilase jaoks stressi tekitav
sündmus.
• Enamik õpilasi suhtub kiusamisse negatiivselt
• Mida tihedamalt on õpilane
kiusamise/agressiivse käitumisega seotud, seda
positiivsem on tema suhtumine sellesse
(Houndumadi, Pateraki 2001)
Kiusamine koolis võib olla:
• Õpilastevaheline kiusamine (kõige levinud ja
enam uuritud valdkond)
• Õpilaste kiusamine õpetajate poolt
• Õpetajate kiusamine õpilaste poolt
• Õpetajate kiusamine kooli personali ja
lapsevanemate poolt (Kõiv 2006)
• Kiusamine on aasta-aastalt muutunud koolis
aina teravamaks probleemiks.
• 2006 aastal tehtud kiusamise uuringust selgub,
et küsitletud 1305-st õpilasest 6.9% olid
kiusajad, 7.59% ohvrid ja 1% olenevalt
olukorrast nii kiusajad kui ohvrid
• Nii kiusajate kui ohvrite seas on rohkem poisse
kui tüdrukuid
Õpilastevahelise kiusamise liikide
esinemissagedus
•
•
•
•
•
•
•
•
•
Solvamine 38.13%
Alandavad märkused 37.06%
Karjumine 36.68%
Sõimamine 36.62
Pilkamine 31.64%
Ähvardamine sõnadega 30.71%
Hirmutamine 28.78%
Füüsiline vägivald 23.63%
Ähvardamine füüsilise vägivallaga 20.45%
Õpilaste kiusamine õpetajate poolt
• Üle 20% õpilastest on kogenud õpetajapoolse
kiusamisena karjumist
• 13.68% alandavaid märkusi
• 13.43 % sõimamist
• 11.52% solvamist
• 9.49% hirmutamist
• 4.16% füüsilist vägivalda
• Siiski nähtub uurimusest, et õpilaste
omavahelise kiusamise ulatus on suurem, kui
õpetajatepoolse kiusamise oma.
Õpetajate kiusamine õpilaste poolt
•
•
•
•
•
Karjumine ja põhjendamatud nõudmised 20%
Solvamine, näägutamine ja sõimamine 8-14%
Alusetute juttude levitamine 4-5%
Väljapressimine ja hirmutamine 0-2%
Uus õpetajate kiusamise liik – Rate-kontod,
kuulutused internetis jm.
Soovitused
noorsootöötajale/pedagoogile
• Kahtluse korral viia läbi “miniuurimus”, et selgitada välja, kas
vägivald mingis õpilaste/noorte grupis on pidev või on tegemist
üksikjuhtumiga. Küsitlege võimalikku kannatanut või mõnda teist
korralikumat õpilast/ sõpra, kes eelduslikult võiks kursis olla juba
varem toimunuga
• Takistage võimalikku vägivallatsejat oma tegu jätkama
• Kui õpilane/ noor ei allu korraldustele ja rikub edasi või jätkab
vägivallatsemist, on kannatanu vanematel või juhtumi tunnistajal
kohustus teavitada juhtunust politseid. Antud olukorra lahendamine
kuulub piirkonna konstaabli /noorsookonstaabli tegevusvaldkonda.
Olenevalt toime pandud teo raskusest võidakse süüdlast karistada
väärteo korras (KarS §262 järgi)
Soovitused
noorsootöötajale/pedagoogile
• Võimalikult kiiret reageeringut vajab olukord, kus
noorsootöötaja / õpetaja nägi pealt või saab üheselt aru,
et on toimunud konkreetne füüsiline rünne õpilase
suhtes.
• Kriminaalpolitsei ülesanne on kriminaalmenetluse
käigus kõigi võimalike tõendite kogumine ja seda
koostöös prokuratuuriga. Kui kogutud tõendeid
kinnitavad, et toime on pandud kuritegu, siis edasi liigub
kriminaalasi prokuratuuri, kus prokuröri pädevuses on
juba valida edasine menetluslik tegevus.
Kriminaalpolitseile on tähtis:
• Et, antud sündmusest on möödas võimalikult
väge aega
• Kriminaalmenetluse läbiviimiseks on vajalikud
kannatanu ütlused
• Mida rohkem tunnistajaid, seda parem
• Kui peksmine/ löömine toimus mingi esemega
või on olemas sündmuskoht, siis on politseinikel
vaja see kohapeal fikseerida ja koguda
võimalikke tõendeid.
Kriminaalpolitseile on tähtis:
• Võimalusel sündmustest kriminaalasjas juurde
videosalvestust
• Kaudne tunnistaja- paljudel koolipeksmistel on
eellugu, mida teavad teised õpilased, kes aga ei
pruugi viimast peksmist pealt näha ja ei ole
konkreetse juhtumi otsesed tunnistajad.
• Tunnistajate olulisus seisneb ka selles, et ei
tekiks “ sõna sõna vastu” olukordi, sellisel juhul
võib võimalik kurjategija pääseda karistusest.
Seadusandlus
• Kergem löömine / peksmine on üldiselt kvalifitseeritav
KarS § 121 (kehaline väärkohtlemine) järgi, mille max
karistuseks 3 a vangistust
• Kui peksmine / vägivald on järjepidev, sii võib tegemist
olla KarS § 122 (piinamine), kus max karistuseks on 5 a
vangistust
• Mõningatel juhtudel, näiteks kui peksmine toimub
avalikumalt ja häiritud on ka teiste õpilaste / noorte
rahu, võib tegemist olla ka KarS § 263 (avaliku korra
raske rikkumine), kus max karistus kuni 5 a vangistust
• Max määra rakendatakse alaealiste ja noorte suhtes väga
harva- tavalisemad on rahalised või tingimisi karistused.
Mis võiks aidata?
•
•
•
•
•
Tugiõpilased
Ohver-kiusaja lepitamine
“väljaelamisnurgad” kooli
Koolirahu
Teemapäevad koolis – koolivägivald
Koolikiusamise ja vägivalla
ennetamine
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
1. Indiviidi tase
Sotsiaalsed oskused (kuidas konflikte lahendada)
Hoiakud ja suhtumised
2. Perekonna tase
Armastus ja seotus
Hoiakud ja suhtumised
3. Kooli tase
Positiivne ja huvitav õpikeskkond
Akadeemilised ja sotsiaalsed oskused
Hoiakud ja suhtumised
4. Ühiskonna tase
Haridus- ja sotsiaalpoliitika
Hoiakud ja suhtumised
Koolisisene lahenduse otsmine:
kaasatakse kooli tugisüsteeme ja võrgustikku
Õpetaja :
• Märkab, mis toimub õpilaste omavahelistes suhetes
(keegi on kurb, eemaletõmbunud, kedagi eiratakse jme)
• Märgates kiusamist, sekkub vahetult ja väljendab selgelt
seisukohta, et selline käitumine ei ole aktsepteeritud.
(Koolis välja töötatud strateegiad, tegevuskavad)
• Selgitab võimalikult täpselt kiusamiskäitumise olemuse
ja võimalikud vallandavad tegurid (kiusaja, ohver,
pealtvaataja, toimumise koht)
• Kiusaja ja ohvriga vestlemisel kasutab mittehäbistavat
lähenemist ning keskendub käitumise kirjeldamisele=
Koolisisene lahenduse otsmine:
kaasatakse kooli tugisüsteeme ja võrgustikku
• Kaasab tugispetsialiste, kellega koostöös:
1. Tagab toetuse ohvrile
2. Tagab toetuse kiusajale, mis aitab tal oma
käitumist analüüsida ja muuta
3. Kaasab kiusaja ja ohvri vanemad
4. Kaasab ohvri ja kiusaja kaasõpilased olukorra
selgitamiseks ning kiusamiskäitumise
mõlemad osapooled positiivse käitumise
toetamiseks.
Koolisisene lahenduse otsmine:
kaasatakse kooli tugisüsteeme ja võrgustikku
• Jägib ohvri ja kiusaja käitumist üksteise suhtes,
veendumaks, et kiusamist ei jätkata.
Kooliväline lahenduste otsimine:
• Probleemi ei saa koolisiseselt lahendada, tegu on
süüteotunnustega teoga (vargus, ähvardamine,
füüsiline vägivald, asjade lõhkumine, kahtlus, et
laps võib olla perevägivalla ohver vms)
Mida teeb õpetaja?
• Teavitab juhtunust koolidirektorit
• Soovitab kannatanutel pöörduda abi saamiseks politsei
poole
• Teavitab juhtunust kohalikku konstaablit/
noorsookonstaablit
• Kui on kahtlus, et tegemist võib olla perevägivalla
ohvriga, siis teavitab lisaks koolijuhile piirkonna
lastekaitsetöötajat
• Kui tegu on toime pandud õpetaja enda suhtes ja
perekonnaga kontakti võtmine ei too lahendust, siis
tuleb pöörduda abi saamiseks politsei poole
Rühmatöö
Martin oli liidri rollis. Ühe koolitunni käigus näpistas
Martin Arnot rinna piirkonnast. Arnot klassis keegi
sõbraks ei pidanud, ta oli teistest “nõrgem”, tegi, mida
kästi. Lisaks laekus infot, et Martin on vahetunni ajal
Arnole löönud käega näo piirkonda. Paljud klassis ei
pidanud Arnot kannatanuks, kuna ta tegi alati, mida
Martin tahtis.
1.
2.
3.
Probleemi olemuse kirjeldus- millist liiki vägivald?
Millist muutust soovid näha? Parim tulemus.
Tegevuskäik. Mida teed, keda teavitad, kuhu pöördud?
Rühmatöö
Kiusatakse 6.klassi poissi, kuna ta ilus kooli paljaks aetud
peaga. Mõne aja pärast hakati kiusama tema 2.klassis
käivat õde, kes käituvat kummaliselt. Ühel päeval läks
tüdruku mobiil katki ja ta keeldus koju minemast.
Kohale kutsuti lastekaitsetöötaja, kes viis tüdruku
ööseks varjupaika. Seal sõi tüdruk ära mitu kausitäit
suppi ja praadi. Lähema vestluse käigus selgus, et ta
pole saanud vahepeal koolis käia, kuna tal kõht
valutas.
1. Probleemi olemuse kirjeldus- millist liiki vägivald?
2. Millist muutust soovid näha? Parim tulemus.
3. Tegevuskäik. Mida teed, keda teavitad, kuhu pöördud?
Rühmatöö
7.kl tüdruk on hakanud tundidest ja koolist puuduma.
Kõige enam puudus ta bioloogiatunnist. Kui
klassijuhataja temaga vestles, selgus, et juba pikka
aega on klassikaaslased talle hüüdnimesid pannud,
toimunud on asjade võtmine ja peitmine, ebaviisakate
kirjade kirjutamine. Näiteks pandi talle
bioloogiatunnis kotti mädanenud õun. Kui tüdruk selle
avastas, jooksis ta nuttes klassist välja, kuid sellele
järgnes poiste üksmeelne irvitamine. Õpetaja püüdis
klassi rahustada ja tunniga edasi minna.
1.
2.
3.
Probleemi olemuse kirjeldus- millist liiki vägivald?
Millist muutust soovid näha? Parim tulemus.
Tegevuskäik. Mida teed, keda teavitad, kuhu pöördud?
KUHU PÖÖRDUDA
•
•
•
•
LASTEABI TELEFON 11 6111
LASTEKAITSE LIIT 631 1128
POLITSEI LÜHINUMBER 110
POLITSEI LASTEKAITSETALITUS 5301 9938
Põhja Prefektuuri territoriaalsed
jaoskonnad
• Kesklinna jaoskond (Kolde pst 65) –
noorsooteenistuse tel 612 5408
• Lõuna jaoskond (Rahumäe tee 6)–
noorsooteenistuse tel 612 5755
• Ida jaoskond (Vikerlase 14)- noorsooteenistuse
tel 612 4833
• Lääne- Harju jaoskond (Tule põik 2, Saue) tel
612 4530
• Ida-Harju jaoskond (Karjääri 11, Maardu) tel 612
4671
Kasutatud allikad
• Leena Arras-e loengumaterjalid
• Helen Tomp-i loengumaterjalid
• Hämäläinen, J. Sissejuhatus
sotsiaalpedagoogikasse
• Sotsiaalpedagoogika:
http://www.infed.org/biblio/b-socped.htm
• Koolis toimuva kiusamise ja vägivalla
ennetamist ning lõpetamist toetav infomaterjal
“Suhtlemismeister”

similar documents