Sümpaatiline närvisüsteem - Marija Gromova e

Report
Sümpaatiline närvisüsteem
Anastassia Gukova
Mariann Tartes
Marika Kask
Marija Gromova
STOM II, 1. rühm
Tartu 2013
Esitluses käsitletavad teemad
• Vegetatiivne närvisüsteem ja selle jaotus
• Sümpaatiline närvisüsteem ja selle toime
organismile
• Adrenergilised sünapsid, adrenoretseptorid ja
adrenoblokaatorid
• Katehhoolamiinide funktsioonid
Sissejuhatuseks
• John Newport
Langley jagas
vegetatiivset
närvisüsteemi kolmeks
osaks.
• Hariduselt füsioloog,
elas ja töötas
Inglismaal.
• Uuris keemilisi
retseptoreid.
Vegetatiivse närvisüsteemi mõiste
• Autonoomne närvisüsteem ehk vegetatiivne
närvisüsteem on närvisüsteemi osa, mille
varal toimub organismi sisekeskkonna
närviregulatsioon.
• Vegetatiivne närvisüsteem innerveerib
peamiselt kõikide elundite silelihaseid, südant
ja näärmeid.
• Ei allu otseselt kontrollile.
Vegetatiivse närvisüsteemi
põhifunktsioon
• Tagab organismi sisekeskkonna konstantsuse
säilitamise, kontrollib ka elundite ja
elundkondade talitlust (üldistatult - tagab
homöostaasi)
Vegetatiivse närvisüsteemi jaotus
• Vegetatiivne närvisusteem jaguneb
tsentraalseks ja perifeerseks osaks.
• Perifeerne vegetatiivne närvisüsteem koosneb
omaette kolmest erinevast osast:
sümpaatiline, parasümpaatiline ja soole
närvisüsteem.
Parasümpaatikus
• Innerveerib seedetrakti, eritus- ja suguelundite
ning kopsude silelihaseid, pisara- ja
süljenäärmeid. Pidurdab tööd ja ainete
tarbimist, säilitab energiat.
• Erutub atsetüülkoliini toimel.
Parasümpaatikuse toime elunditele
• Aeglustab südame
löögisagedust
• Põhjustab
vasodilatatsiooni
• Tõstab süljenäärmete
sekretsiooni
• Stimuleerib
peristaltikat
• Ahendab pupille
Soole närvisüsteem
• Soole närvisüsteem on mao ja sooletrakti
spetsiaalne närvisüsteem, mis funktsioneerib
ka ilma seljaajust ja ajutüvest tulevate
mõjustusteta.
Sümpaatikus
• Innerveerib kõikide elundite silelihaseid,
südant ja osa näärmetest. Lisaks innerveerivad
sümpaatilised postganglionaarsed kiud veel
rasvarakke ja maksarakke. Suurendab
töövõimet ja energiat, pärsib soole
peristaltikat.
• Erutub adrenaliini toimel.
Sümpaatikuse toime elunditele
• Kiirendab südame
löögisagedust
• Põhjustab
vasokontraktsiooni
• Tühjendab vere
depood
• Pärsib peristaltikat
• Laiendab pupille
Millal aktiveeritakse sümpaatikus?
• Ohusituatsioonides (verekaotus, jahtumine,
hüpoglükeemia, hüpoksia, põletus jne)
• Raske kehalise töö puhul
• Emotsionaalsete koormuste korral
(kriisiolukorrad)
Sümpaatikuse neuronid
• Preganglionaarne neuron - neuron, mille
akson suundub ganglionisse ja astub
ühendusse postganglionaarse neuroni dendriidi
või rakukehaga (moodustavad suhteliselt
lühikesi kiude)
• Postganglionaarne neuron - neuron, mille
akson jõuab efektorelundisse (suhteliselt pikad
kiud)
Sümpaatilised ganglionid
• Enamik sümpaatilisi
ganglione on elundikauged,
mistõttu postgangleonaarsed
aksonid on pikad.
• Ainult mõned väiksemad
sümpaatilised ganglionid
paiknevad vaagnaelundite
läheduses, mistõttu need
preganglionaarsed aksonid
on lühikesed.
Erutuse ülekanne
• Sümpaatiliste preganglionaarsete neuronite
rakukehad paiknevad rinna- ja nimmeosa
intermediaarses piirkonnas.
• Juhivad erutust kiirusega 1-20 m/s.
• Seljaajust väljuvad nad eesmiste juurte ja rami
communicantes albi kaudu ning suunduvad
paarilistesse paravertebraalsetesse ja
paaritutesse prevertebraalsetesse
kõhuõõneganglionidesse.
Erutuse ülekanne (2)
• Paravertebraalsed ganglionid moodustavad
sümpaatilise piiriväädi, mis paikneb mõlemal
pool lülisammast ja ulatub ajupõhimikult kuni
ristluuni.
Erutuse ülekanne (3)
• Sümpaatilisest piiriväädist suunduvad
postganglionaarsete neuronite veelgi peenemad
müeliniseerimata aksonid ühelt poolt rami
communicantes grisei kaudu perifeersetesse
efektoritesse või teiselt poolt erinärvidena pea
piirkonna, rinna- ja kõhuõõne- ning
vaagnaelunditele.
• Kõhuõõneganglionitest väljuvad
postganglionaarsed kiud innerveerivad kõhu- ja
vaagnaõõne elundeid.
Adrenergiline sünaps
• ... on erutuse ülekanne
preganglionaarselt
neuronilt
postganglionaarsele.
• Protsess on olemuselt
keemiline, ülekandeaineks
on adrenaliin ja
noradrenaliin
(neuronid=adrenergilised
neuronid)
Mediaatorid
• Mediaator ehk neurotransmitter on
keemiline aine, mille abil neuron vahetab teiste
rakkudega informatsiooni.
Mediaatorid (2)
• Enamlevinud on atsetüülkoliin, mis on
neuromediaatoriks I neuronilt II-le. Tema toimet
postsünaptilisse membraani stimuleerib nikotiin
ja efektorelundite rakkudesse muskariin.
• Tema toimet saab farmakonidega selektiivselt
blokeerida.
• Noradrenaliin on mediaatoriks II neuroni ja
efektori vahel.
• Isoproterenool on sünteetiline, organismis
mitteleiduv katehhoolamiin.
Neerupealiste säsi ehituslik seos
sümpaatilise närvisüsteemiga
• Neerupealise säsi rakud on arengult postganglionaarsete neuronite homoloogid.
• Neerupealiste säsi stimulatsioon kutsub esile
adrenaliini ja noradrenaliini vabanemise verre.
Katehhoolamiinide vabanemine säsi rakkudest on
reguleeritud ainult neuraalselt.
• Ohureaktsioonide puhul reageerib peaaegu kogu
sümpaatiline närvisüsteem:
sümpatoadrenaalsüsteem, mille vallandab
peamiselt hüpotalamus.
Neerupealiste säsi ehituslik seos
sümpaatilise närvisüsteemiga (2)
Adrenaliini ja noradrenaliini
sarnasused
• Peamiselt osalevad metaboolsete protsesside
regulatsioonis -> ainevahetuse hormoonid.
• Tõstavad südame aktiivsust.
• Ahendavad veresooni sisuse piirkonnas,
laiendavad lihaseid varustavaid veresooni.
• Ekstreemolukorras laiendavad bronhe ja
pidurdavad seedetrakti talitlust.
• Stimuleerivad lipolüüsi rasvkoes ja proteolüüsi
maksas.
• Aitavad hoida veresuhkru taset, vajadusel
inhibeerivad insuliini sekretsiooni
Adrenaliini ja noradrenaliini
erinevused
Adrenaliin
•Tekitab üldise perifeerse
takistuse vähenemise
veresoontes -> südame
väljutusmaht suureneb.
•Põhjustab glükogeeni
lammutamise maksas ja
skeletilihastes.
•Soodustab
glükoneogeneesi maksas.
Noradrenaliin
•Põhjustab ülelävistes
kontsentratsioonides
voolamistakistuse
suurenemise -> tõuseb
arteriaalne rõhk -> südame
löögisagedus väheneb.
•Tavaolukorras suurendab
südame löögisagedust.
Adrenoretseptorid
• Adrenoretseptorid on rakumembraani
spetsiifilised struktuurid, mis kutsuvad esile
elundireaktsiooni katehhoolamiinide
(noradrenaliin ja adrenaliin) ja rakumembraani
interaktsioonide korral.
• Jaotus toimub farmakoloogiliste omaduste alusel:
eristatakse α- ja β-adrenoretseptoreid (lühidalt
α- ja β-retseptorid).
• Kliiniline olulisus seisneb retseptorblokaatorite
tundmises, mida saab rakendada südame,
vereringe ja –varustuse häirete puhul.
α-adrenoretseptorid
• Kõige suurem tundlikkus noradrenaliinile, siis
adrenaliinile ning isoproterenoolile (NA˃A
˃IPR). Seda nimetatakse α- adrenergiliseks
toimeks.
• Stimuleeritud retseptorid põhjustavad organismis
insuliini sekretsiooni pidurdumise, naha
veresoonte ahenemise, karvapüstitajalihase ja
silmaava laiendajalihase kontraktsiooni.
• Alajaotus: α1- ja α2-adrenoretseptorid.
α-adrenoretseptorite jaotus
• α1-adrenoretseptorid
Asukohaks veresoonte, bronhide, emaka ja
kusepõie silelihaskude. Retseptorite
stimulatsioon põhjustab silelihaste
kontraktsiooni.
• α2-adrenoretseptorid
Asukohaks on samuti veresoonte silelihaskude,
kus retseptorite stimulatsioon põhjustab
vasokonstriktsiooni.
β-adrenoretseptorid
• Siin on vastupidi: β-retseptorid on kõige
tundlikumad isoproterenoolile ja alles seejärel
adrenaliinile ja noradrenaliinile (IPR˃A˃NA).
• Eristatakse β1-, β2- ja β3-adrenoretseptoreid.
β-adrenoretseptorite jaotus
• β1-adrenoretseptorid
Asukohaks müokard ja neerud. Stimulatsiooni korral tõuseb
südamelöögisagedus, insuliini sekretsioon muutub
antivisemaks, tugevnevad kontraktsioonijõud, Ca-ioonide
hulk rakus tõuseb.
• β2-adrenoretseptorid
Asukohaks veresooned ja bronhid. Stimulatsioon lõõgastab
silelihaseid (emakas, bronhid, seedetrakt, skeletilihaste
veresooned). Ca-ioonide väljumine rakust intensiivistub.
Aktiveeritakse rakusisene proteiinkinaas.
• β3-adrenoretseptorid
Asukohaks rasvkude, kus nad initsieerivad rasvhapete
vabastamise ja lülitavad glütserooli metabolismi.
Adrenoblokaatorid
• Adrenoblokaatorid on keemilised ained, mis
on võimelised blokeerima α- ja β-retseptoreid
(seega adrenaliini ja noradrenaliini toimet).
• Blokaatorite tööprintsiibi põhimõte: takistavad
retseptorite aktivatsiooni adrenaliini,
noradrenaliini ja isoproterenooliga.
• Eristatakse α- ja β-blokaatoreid, millel on ka
alajaotused vastavalt retseptorite alajaotusele.
• Toimivad kui retseptorite antagonistid.
Adrenoblokaatorid (2)
Kokkuvõte
• Vegetatiivne närvisüsteem on närvisüsteemi osa, mis tagab
sisekeskkonna homöostaasi.
• Jaotatakse kolmeks osaks (parasümpaatikus, sümpaatikus,
soole närvisüsteem).
• Sümpaatikus juhib erutuse läbi pre- ja postganglionaarsete
neuronite. Lülitub sisse ohuolukordades.
• Adrenoretseptorid on rakumembraani spetsiifilised struktuurid,
mille vahendusel innerveeritakse siseelundeid.
• Mediaatorid aitavad neuroneid informatsiooni ülekandel.
• Blokaatorid on võimelised blokeerima adrenoretseptoreid.
Kasutatud infoallikad
1. Nienstedt, W. et al., toimetaja G. Loogna. Inimese
füsioloogia ja anatoomia. Tallinn, 2005
2. Kingisepp, P.-H. Inimese füsioloogia. Tartu, 2001
3. Schmidt, R. F., Thews, G. Inimese füsioloogia. Tartu, 1997
4. Pocock, G., Richards, C.D. Human Physiology. The Basis
of Medicine. Oxford, 2006
5. E. Põldoja. Vegetatiivne närvisüsteem (systema nervosum
vegetativum s.autonomicum). Ettekanne, 2013
6. http://et.wikipedia.org/
7. http://en.wikipedia.org/
8. http://medlecture.ru/lectures/phisiologia-semestr1/pages/15
Tänan kuulamast!

similar documents