Sümpaatiline närvisüsteem

Report
Sümpaatiline närvisüsteem
Natali Tšivkin
Sofia Zdobnõh
Eva-Liisa Vinni
Ingrid Kokmann
STOM II kursus 2. rühm
Tartu 2012
Vegetatiivne ehk autonoomne
närvisüsteem
Ei allu tahtele
 Organismi “siseministeerium”
 Innerveerib põhiliselt:

◦ Silelihaseid
◦ Näärmeid
◦ Südant
Vegetatiivse närvisüsteemi
funktsioon
Sisekeskkonna konstantsuse (homöostaas)
säilitamine
 Sisekeskkonna kohanemine organismi
koormamisel
 Lisaks homöostaasiga kaudselt seotud
ülesanded:

◦ Suguelundite ja silma sisemiste lihaste
tegevuse neuraalne kontroll
Vegetatiivse närvisüsteemi jaotus
Sümpaatiline närvisüsteem
 Parasümpaatiline närvisüsteem
 Soole närvisüsteem

Vegetatiivsed ganglionid

Terminaalsete neuronite rakukehade
kogumikud
◦ Preganglionaarne neuron – lähtub
kesknärvisüsteemist ja siseneb vegetatiivsesse
ganglionisse
◦ Postganglionaarne neuron – lähtub
vegetatiivsest ganglionist ja lülitub
efektororganisse
Vegetatiivne ganglion
Sümpaatilise ehk torakolumbaalse
närvisüsteemi ehitus
Preganglionaarsed neuronid – seljaaju C 8,
Th 1-12, L 1-3
 Ventraaljuur
 Rami communicantes albi
 Paaritud prevertebraalsed ganglionid
 Paarilised paravertebraalsed ganglionid

◦ Truncus sympaticus
Sümpaatilise närvisüsteemi
aktivatsioon
Aktiveerib kesknärvisüsteem
 Kontrollkeskusteks ajukoor, hüpotalamus,
ajutüvi ja seljaaju

Sünapsite lokalisatsioon

Peapiirkonna ganglionid
◦ ganglion cervicale superius
◦ ganglion cervicale medium
◦ ganglion stellatum

Truncus sympaticus
◦ 4 ülemist rinnasegmenti

Kõhu- ja vaagnaõõne ganglionid
◦ ganglion coeliacum
◦ ganglion mesentericum superior
◦ ganglion mesentericum inferior
Ehituslik omapära
Truncus sympaticus
 Sümpaatilised ganglionid on elundikauged
 Postganglionaarsed aksonid on pikad

Erutuse ülekanne

Preganglionaarselt neuronilt
postganglionaarsele
◦ Mediaatoriks atsetüülkoliin
◦ Reageerib

Postganglionaarselt neuronilt efektorile
◦ Mediaatoriteks katehhoolamiinid
 Adrenaliin
 Noradrenaliin
◦ Reageerib adrenergilise retseptoriga
Mediaatorid
Mediaatorite inaktivatsioon
Adrenergilised sünapsid
Erutuse ülekanne postganglionaarselt
elundilt efektorelundile
 Ülekandeaineks on katehhoolamiinid

◦ Noradrenaliin
◦ Adrenaliin
◦ Isoproterenool (organismis ei leidu)
Adrenoretseptorid
Vahendavad erutust efektorelundile
 Rakumembraani spetsiifilised struktuurid,
mis reageerivad katehhoolamiinidega
 Farmakoloogiliste kriteeriumide alusel
jaotatakse kahte rühma:

◦ α-retseptorid
◦ β1- ja β2-retseptorid
Retseptorid ????

Enamikul elunditest ja kudedest nii αretseptorid kui ß-retseptorid

Antagonistlikud efektid

Füsioloogiline vastus sõltub sellest, kas
ülekaalus on α- või β-adrenergiline toime
α-adrenergiline retseptor

Noradrenaliin, adrenaliin ja
isoproterenool on järjest nõrgeneva
toimega
◦ NA>A>I

Toime on blokeeritav α-blokaatoritega

Nende stimulatsioon kutsub esile:
◦ naha ja limaskestade veresoonte ahenemise
◦ silmaava laiendaja- ja karvapüstitajalihase kontraktsiooni
◦ insuliini sektretsiooni pidurdumise
β-adrenergiline retseptor

Isoproterenool, adrenaliin ja noradrenaliin
on järjest nõrgeneva toimega
◦ I>A>NA
Võib jagada β1- ja β2-retseptoriteks
 Toime on blokeeritav β-blokaatoritega

◦ Nt dikloroisoproterenool
β1-adrenoretseptorid
Peamiselt müokardis ja neerudes
 Nende stimulatsioonil:

◦
◦
◦
◦
◦
suureneb Ca-ioonide sissevool rakku
erutuvus tõuseb
intensiivistub lipolüüs
elavneb insuliini sektretsioon
südame löögisagedus tõuseb ja
kontraktsioonijõud tugevneb
β2-adrenoretseptorid

Nende stimulatsioonil:
◦ Suureneb Ca-ioonide väljavool rakust
◦ Lõõgastuvad silelihased




bronhides
emakas
seedetraktis
skeletilihaste veresoontes
◦ Transmitteri seondumine kutsub esile cAMP
tekke
 rakusisese proteiinkinaasi aktivatsioon
Neerupealise säsi
Kogumik muundunud sümpaatilistest
postganglionaarsetest neuronitest
 Aktivatsioon preganglionaarsete aksonite
poolt koliinergiliste sünapsite kaudu

Katehhoolamiinide vabanemine neerupealise
säsi rakkudest on reguleeritud ainult
neuraalselt
Neerupealise katehhoolamiinid
Toimivad samadele sümpaatilise
närvisüsteemi efektoritele
 Olulised efektorelunditele, millel
neuraalne kontroll vähene või puudub

◦ nt arterite tunica media
Adrenaliini ja noradrenaliini toime
80% adrenaliini ja 20% noradrenaliini
katehhoolamiinide segus
 Sarnasused:

◦ Tõstavad südameaktiivsust
◦ Ahendavad veresooni
◦ Laiendavad lihaseid varustavaid veresooni

“Ainevahetuse hormoonid”
Adrenaliini ja noradrenaliini toime

Erinevused:
◦ Adrenaliin stressiolukorras olulisem
 Soodustab kiiret glükoosi vabastamist glükogeenist
◦ Noradrenaliin stimuleerib lipolüüsi rasvkoes ja
proteolüüsi maksas
 Energiaga varustamine võtab kauem aega

Erinevad retseptorsüsteemid
◦ α- ja ß- retseptorsüsteemid
Kasutatud kirjandus
1) Kingisepp PH. Inimese füsioloogia. Tartu
2000
 2) Schmidt R, Thews G. Inimese
füsioloogia. TÜ 1997


similar documents