File

Report
VERESOONKOND
Loodusõpetus 4.klassile
Heli Pundonen
2014
Vereringeelundkonda kuuluvad:
 süda,
 veresooned:
arterid
 veenid
 kapillaarid

SÜDA
 Süda
on rusikasuurune elund.
 Süda paikneb rinnaõõnes, kopsude
vahel.
 Süda paneb vere organismis
ringlema.
SÜDAME EHITUS
 Süda
on jaotunud kaheks pooleks:
vasakuks ja paremaks.
 Mõlemal pool on koda ja vatsake
(võrdle: esik ja tuba).
SÜDAME TÖÖ
 Veri
siseneb kodadesse ja valgub sealt
läbi klappide (uste) vatsakestesse.
 Klapid sulguvad.
 Süda tõmbub kokku
ja surub vere
soontesse.
SÜDAME TÖÖ

Vasakust vatsakesest
surutakse veri kehasse
– suurde vereringesse.

Paremast vatsakesest
kopsu – väikesesse
ehk
kopsuvereringesse.
VERESOONED
 Veresooned
juhivad verd kõikidesse
kehaosadesse ja organitesse.
VERESOONED JAGUNEVAD

Veresooned jagunevad arteriteks ehk
tuiksoonteks ja veenideks ehk
tõmbsoonteks.

Südamest väljuvad
veresooned on
arterid, sisenevad
on veenid.
Arterid kannavad hapnikurikast verd. Arter
algab jämeda toruna südame vatsakesest
ja lõpevad juuspeenete kapillaaridena.
 Kapillaarid asuvad rakkude vahel. Andes
rakkudele ära hapniku, võttes vastu
süsihappegaasi ja teisi jääkaineid,
hakkavad taas ühinema, moodustades
järjest jämedamaid veresooni – veene.
 Veenid saabuvad südamesse jämeda
veresoonena.

VERESOONI SISALDAVAD ÕÕNED
LUUKOES
VERERAKUD
Inimsilmale paistab veri ühtlase
punase vedelikuna.
Eristada võib kolme tüüpi vererakke:
 Punalibled – kannavad eluks vajalikku
hapnikku kehas laiali.
 Valgelibled – kaitsevad organismi
haiguste eest.
 Vereliistakud – peatavad verejooksu.
Vererakkude vaheaine on
vereplasma, mida on rohkem kui
vererakke.
MATERJALID
K. Rogers. Suur mikroskoobiraamat. 1998
 http://www.google.com


similar documents