File

Report
Merikilpkonnad
Liis Laul
Eliisa Raag
Sisukord.
 Merikilpkonna tunnused.
 Merikilpkonnade toit.
 Merikilpkonna levik.
 Merikilpkonna pesitsemispaigad
 Merikilpkonna püük.
 Merikilpkonnade poegimine.
 Ridli tunnused.
 Ridli toitumine.
 Ridli poegimine.
 Lisa.
Merikilpkonna tunnused.
 On voolujooneline ovaalne
sarvkilbistega kaetud kilprüü.
 Loivad ei mahu kilbi sisse, kael
mahub osaliselt.
 Selja-ja kõhukilp on omavahel
ühendatud.
 Eesloivad on tagumistest
pikemad.
 Loibadel on 2 nüri küünist.
 Kilprüü kuni 1 meeter pikk.
 Seljakilp on punakaspruun.
Merikilpkonna toit.
 Nad söövad kalu ja
selgrootuid.
 Söögiks on ka
krabid,limused ja mõned
veetaimed.
 Kilpkonnad suudavad olla
väga kaua ilma toiduta.
 Mõned liigid ei liigu kiiresti
ja seetõttu nad ei saa oma
saaki püüda.
Merikilpkonna levik.
 Kilpkonni leidub
troopilistes
meredes.
 Nad on levinud
Nõukogude Liidu
vetes.
 Neid võib kohata
Barentsi
meres,Kaug-Ida
Peeter Suure lahe
ning Musta mere
edelarannikul.
Merikilpkonnade pesitsemispaigad.
 Merikilpkonna
pesitsemispaigad on laiali
paisutatud mööda paljude
saarte ja mandrite rannikut
nii troopikas kui ka sellest
väljaspool.
 Ameerika Atlandi rannikul
pesitseb ta kuni Virginiani
välja.
Merikilpkonnade püük.
 Liha eriti maitsaks ei peeta.
 Mune süüakse igal pool.
 Kui merikilpkonna püüda,
siis tema arvukus väheneb.
 Merikilpkonna kurnad
säilivad harva ja ta arvukus
on kõvasti langenud,eriti
viiekümne aasta jooksul.
Merikilpkonna poegimine.
 Munemise aeg on eri
piirkondades erinev.
 Emane kaevab tagajalgadega pesa ja täidab selle
ümmarguste munadega.
 Muneb kuni 150 muna,nahkse
kesta-ga,munad kuni 5cm läbimõõduga.
 1-2 kuu pärast kooruvad.
Ridli tunnused.
 Hallikas oliivne kilp, mis on
ümar.
 Tema kilprüü ei ole pikem
kui 80cm.
 Ta on merikilpkonnaga väga
sarnane.
 On levinud Atlandis ja
Vaikses ookeanis.
 Ta on veel levinud Euroopa
rannikul.
Ridli toitumine.
 See liik hoidub tavaliselt
rannikuvetesse ja toitub
krabidest,limustest ja
veetaimedest.
 Ridlile meeldivad ka
selgrootud, kes elavad
peamiselt merevee põhjas.
Ridli poegimine.
 Sigimisperioodil rändavad
nad parvedena munemispaikadesse.
 India ookeanis kestab
sigimisperiood augustist
jaanuarini,munetakse 90140 muna.
 Ridli mune korjatakse
Lõuna-Aasia ja KeskAmeerika läänerannikul.
Lisa.
 Maailma suurim merikilpkonn elab soojades ookeanides ja on kuni 2
meetri pikkune. Merikilpkonnad tulevad munemiseks üksildastele
meresaartele ja jätavad oma munad liiva sisse. Koorunud kilpkonnapojad
on vaid 5 cm pikkused. Merikilpkonnad elavad kuni 300 aastaseks.
 Hispaania looduskaitseorganisatsiooni andmetel läbis Aurora nimeks
saanud kilpkonn 6000 kilomeetrit. Aurora avastati Kanaari saartelt.
Kilpkonnauurijad panid talle saatja külge ja lasid ta tagasi loodusse.
Teadlased jälgisid kilpkonna liikumist satelliidi abil ning avastasid, et see
veeloom on jõudnud Kariibi mere idaossa.Teada on, et merikilpkonnad on
võimelised väga pikki vahemaid läbima. Tavaliselt lähevad nad oma
sünnipaika tagasi paljunema. Hispaania uurijad arvavad, et Aurora on
sündinud Ameerikas. Aurora on ebatavaline selle tõttu, et ta on esimene
Kanaari saartelt avastatud kilpkonn, kelle teekond üle Atlandi ookeani on
dokumenteeritud.Üks merikilpkonn ujus viie kuuga üle Atlandi ookeani.

similar documents