Vegetatiivse närvisüsteemi mõiste - Julia Mastitskaja e

Report
Vegetatiivse närvisüsteemi mõiste ja
jaotus. Vegetatiivse närvisüsteemi
koht organismi funktsioonide
regulatsioonis. Pre- ja
postganglionaarsete neuronite mõiste.
Julia Mastitskaja
STOM, 2 rühm
Vegetatiivse närvisüsteemi mõiste
• Vegetatiivne närvisüsteem innerveerib peamiselt kõikide
silelihaseid, südant ja näärmeid.
• Tema mõjutuste kaudu toimub organismi sisekeskonna
närvregulatsioon.
• Kuna vegetatiivne närvisüsteem ei allu otseslt tahtele, siis
nimetatakse teda ka autonoomseks närvisüsteemiks.
• Vegetatiivne NS tagab organismi sisekeskonna konstantsuse
(hömöostaasi) säilitamise ja selle kohanemise organismi
koormamisel (näit. füüsilisel koormusel, söömisel, vee- ja termilise
koormuse puhul)
• Samuti ta kontrollib nende elundeid ja elundsüsteemide talitlust,
mis homöostaasi säilitamisega on kaudselt seotud ( näit.
suguelundite ja silma sisemiste lihaste neuraalne kontroll)
Vegetatiivse närvisüsteemi jaotus
Perifeerne vegetatiivne närvisüsteem koosneb
kolmest erinevast osast:
• Sümpaatiline
• Parasümpaatiline
• Soole närvisüsteem
Sümpaatiline närvisüsteem
• Neuronite aksonid on peenikesed ning müeliniseeritud.
• Juhivad erutust kiirusega 1-20m/s.
• Sattuvad prevertebraalsetesse ning paravertebraalsetesse
ganglionidesse. Viimased moodustavad sümpaatilise
piiriväädi, kust veelgi peenemad müeliniseerimata
neuronite aksonid suunduvad pea piirkonda, rinna- ja
kõhuõõne- ning vaagnaelunditele.
• Postganglionaaersed aksonid on pikad.
• Efektorelunditest on kõikide elundite silelihased
(veresoontes, siseelundites, kopsudes, karvanääpsudes,
pupillis), süda ja osa näärmeid (higi, sülje ning
seedenäärmeid) + innerveerivad rasvarakke, maksarakke,
võib-olla ka neerutorukesi ning lümfaatilist kude
Parasümpaatiline närvisüsteem
• Aksonid on müeliniseeritud või müeliniseerimata
• Väga pikad on preganglionaarsed aksonid
• Innerveerib seedetrakti, eritus- ja suguelundite
ning kopsude silelihaseid ja näärmeid, samuti
innerveerib südamekodasid, pisara- ja
süljenäärmeid ning silma sisemisi lihaseid.
• Veresoonte silelihaseid ei innerveeri, v.a.
suguelundite artereid ning aju ja
koronaarveresoonte silelihaseid
Soole
närvisüsteem
• Soole närvisüsteem
on mao ja
sooletrakti
spetsiaalne NS
• Funktsioneerib ka
ilma seljaajust ja
ajutüvest tulevate
mõjustusteta.
Preganglionaarsete neuronite mõiste
• Neuronid, mille aksonid suunduvad ganglionidess ja
astuvad sünaptilisse ühendusse postganglionaarsete
neuronite dendriitide ja rakukehadega, nimetatakse
preganglionaarseteks neuroniteks. Nende rakukehad
paiknevad ajutüves ja seljaajus.
Postganglionaarsete neuronite mõiste
• Postganglionaarsete neuronite rakukehade
kogumikke nimetatakse vegetatiivseteks
ganglionideks, millest neuronite aksonid
projitseeruvad efektorelunditesse.
Vegetatiivse närvisüsteemi koht organismi
funktsioonide regulatsioonis.
• Nii sümpaatilise
kui ka
parasümaatilise
närvisüsteemi
erutusefektid on
suures osas
antagonistlikud.
Vegetatiivse närvisüsteemi toime
Parasümpaatiline
• Südame löögisageduse aeglustumine
• Vasodilatatsioon
e. veresoonte laienemine
• Süljenäärmete sekretsiooni tõus
• Peristaltika elavnemine
• Pupilli ahenemine
Vegetatiivse närvisüsteemi toime
Sümpaatiline
•
•
•
•
•
Südame löögisageduse kiirenemine
Vasokontraktsioon
Vere depoode tühjenemine
Peristaltika pärssumine
Pupilli laienemine
Kasutatud kirjandus:
• R. F. Schmidt, G. Thews Inimese füsioloogia
Tartu 1997
• A. Lepp, E. Lepp, “ Vegetatiivne närvisüsteem”,
Tartu, 1990
• P.-H. Kingisepp Inimese füsioloogia 2006, 2009
• Georg Gavronski esitlus „ Vegetatiivse
närvisüsteemi talitlus“ (pildid)
Tänan tähelepanu eest!

similar documents