Ajamõõtja tööülesanded

Report
Ajamõõtja
Praktiline juhend
Kes ta on?
• Ajamõõtja on alaliidu poolt litsentseeritud
kohtunik
Vastavad nõuded seab alaliit
Peab läbima vastava testi
Omama stopperit
• Ta ei sekku teiste kohtunike tööülesannetesse
vaid tegeleb ainult oma ülesannetega.
Ajamõõtja töövahendid
• Stopperid (vähemalt 30 aja mäluga)
• Taskuarvuti – soovitavalt, millel on ka
klahv ° ´ ´´
• Hea peastarvutamise oskus
• Vajalikud paberid/tabelid
2+3=?
Aeg ja selle märkimine
• Keerulised arvud
•
•
•
•
•
•
Tund
Minut
Sekund
Kümnendik
Sajandik
Tuhandik
3 h 42’ 57’’ 81/100
h
= 60’ = 3600’’
’
= 60’’
’’
1/10
1/100
1/1000
(0-∞)
(0-59)
(0-59)
(0-9)
(0-99)
(0-999)
Ametlik aeg
• Kui aega mõõdetakse kahe stopperiga, siis ametlikult
registreeritakse alati kehvem aeg
• Kui aega mõõdetakse kolme stopperiga siis
ametlikult registreeritakse keskmine AJANÄIT!,
aga mitte aritmeetiline keskmine.
• Sünkroniseerida stopperid elektroonilise ajavõtuga
• Teavitamine kohtunikele ja informaatorile
------------------------------------------------------------------------• Ajamõõtja koos finišikohtunikuga on ainsad
vastutajad ametlike tulemuste eest.
Tööülesanded enne võistlust
• Kontakteeruda korraldajaga: võistluse juhend,
võistkondade ja võistlejate arv.
• Tööta läbi võistluse erinevad momendid
• Kontrolli boonussekundite olemasolu ja
vastavust määrustega.
• Ajalimiit
• Raudteeülesõidud
• Võistkonnasõidu korral täpsusta mitmendast
võistlejast aega võetakse (nt. 3, 4, 5-st)
Vastav tegevus on vajalik oma
järgmiste dokumentide täitmiseks:
• Finišilehed
• Eraldistardi- või võistkonnasõidulehed
• Individuaalse ajalise paremusjärjestuse
lehed
• Võistkondliku päevase ja kokkuvõtva
paremusjärjestuse lehed
Maanteevõistlus
 aeg fikseeritakse 1/10 või 1/ 100 sekundi
täpsusega ja protokollis ümardatakse lähima
sekundini alla poole
 ajalimiit ümardatakse lähima sekundini üles poole
 grupis finišeerijatele antakse kõigile üks aeg
 uus aeg, kui vahe on vähemalt 1 sekund
 temposõitudes: aeg 1/100 sekundi täpsusega
 võrdsete aegade korral üldparemusjärjestuses
võrreldakse proloogis ja/või eraldistardis
fikseeritud sajandiksekundeid
Ühepäevasõit (1 ajamõõtja)
•
•
•
•
•
•
Kellad õigeks ja sõidab karavani ees
Kella käivitamine km “0” juures
Iga sõidetud tunni keskmise kiiruse arvutamine
Valmisolek seisakuteks (nt. raudteeülesõit)
Sõidab finišisse ca 30 km enne finišit
Finišis aegade fikseerimine (iga grupi esimene
ja viimane üles märkida)
• Aeg ka ajalimiidi ületanud sõitjatele
• Tegutsemine kuni lõpubussi saabumiseni
Mitmepäevasõit (2 ajamõõtjat)
• Ajamõõtja A tegevus sarnaneb ühepäevasõidu
tegevusega
• Ajamõõtja B arvutab:
erinevate paremusjärjestuste liidreid ja parima
võistkonna (autasustamiseks)
etapi keskmise kiiruse ja limiitaja
Kõik paremusjärjestused
• NB! Ind. Üldparemusjärjestuses ärge unustage
boonuseid ja ajalisi karistusi
Eraldistardid (2 ajamõõtjat)
Ajamõõtja A – Stardis
• Teadvustab, stardini on jäänud 15, 5, 4, 3, 2, ja 1 minut.
• Igale võistlejale loeb sekundid stardini: 30’’, 20’’, 10’’,
5’’, 4’’, 3’’, 2’’, 1’’ ja käsklus ”start”.
Ajamõõtja B – Finišis
• Fikseerib finišiajad sajandik sekundi täpsusega, kuid
protokolli märgitakse sekundi täpsusega
• Märgib üles iga võistleja Nº ja aja
• Kontrollib aegasid elektroonilise ajavõtuga
• Arvutab iga võistleja tulemuse
• Teavitab ajalimiidi ületanud võistlejate numbrid
• Finiši ajamõõtja on ainuisikuliselt nende tulemuste eest
vastutav .
• Üldprotokolli koostamisel arvestab ka trahvisekundeid
Karistussekundite tabel
Kukkumine viimasel 3 km-l (MPS)
• Küsimus kerkib üles ainult mitmepäeva (MPS)
grupisõidus, kus etapp ei lõpe mäefinišiga NB!
• Selgelt kindlaks tehtud kukkumise, kummi
purunemise või tehnilise rikke korral grupisõidu
etapi viimasel 3 km-l saavad võistleja(d), kes on
sellesse kaasatud, sama aja võistleja(tega),
kellega ta/nad õnnetuse hetkel koos sõitsid. Tema
või nende koht etapil on koht tegeliku finišijoone
ületamise järjestuses.
Arvutused
• Keskmise kiiruse arvutamine (ümardades viimase
täis meetrini)
kiirus = teepikkus jagatud ajaga:
n: 43,387941 km/h
43,387 km/h
• Ajalimiidi ja max. võistluse aja arvutamine – selle
ületaja(d) ei lähe protokolli
• Võistkondliku paremusjärjestuse selgitamine
Aegade liitmine
(vajalik nt. võistkonnaarvestuses)
• Käsitsi
(pikk versioon)
• Taskuarvutiga
• Ilmub tulemus
ehk 6h 43’ 23’’ 3/10
Muud arvutused:
•
•
•
•
•
•
•
•
Aegade lahutamine (n: kaotuse leidmine, eraldist. tulemus)
Aegade korrutamine (n: sarnased ajad võistkonna siseselt)
Aegade jagamine (n: keskmise ringiaja leidmine)
Teepikkuse leidmine (n: 1 tunni möödudes teades ringi aegu)
Aja arvutamine (n: 42km/h kiirusel 12 km ringi läbimine)
Grupisõidu ajakava
Eraldistardi startimise ajagraafik
1 tunni rekordi arvutamine trekil (ümardatakse
allapoole lähima meetrini)
Ülesanne:
Te olete kutsutud ajamõõtjaks TNT-le ja 3.ndal
etapil, mis on 85 ! km pikk, olete te silmitsi
järgmiste situatsioonidega :
 Ajalimiit etapil on 12%
 Pidulik start Lauluväljakult - Tehniline start on 5 km
linnast väljas (Stardis on 63 võistlejat)
 Etapil on 2 vahefinišit (36 km; 65 km)
 43 km-l on raudtee ületamine ja on tekkinud 3 gruppi.
Esimene grupp (8 ratturit) jõuab üle; järgmine ( 42
ratturit) kaotab 2’ 10’’ ja kolmas (13 ratturit) 2’45’’ ja
peavad jääma tõkkepuu taha veel 38’’ kui 3. grupp on
jõudnud raudteeni.
 Etapp lõpeb 7 km-l ringil, kus sõita on 3 ringi!
 1,6 km enne lõppu on liidergrupis, kus on 8 ratturit,
kukkumine. Kukkuja on võistleja nr. 18
Küsimused:
1.
2.
3.
4.
Mida sa peaksid tegema enne võistlust kui ajamõõtja?
Kirjelda oma tegevust 3. ndal etapil.
Kuidas sa tegutsed raudteeülesõidul?
Arvuta võitja keskmine kiirus kui võitja aeg 7 - liikmelises
grupis on 2h 08’ 36’’
5. Arvuta ajalimiit ja max. lubatud aeg etapil
6. Milline järgmistest aegadest jääb viimasena protokolli?
Viimase 6 võistleja ajad etapil:
a)
b)
c)
d)
e)
f)
2 h 23’ 53’’
2 h 23’ 54’’
2 h 24’ 01’’
2 h 24’ 02’’
2 h 24’ 03’’
2 h 24’ 08’’
7. Millise aja ja koha saab nr 18, kes tuleb finišisse 24 ndana, ning
tema aeg sel hetkel on 2h 12’ 58’’?
Oleme jõudnud finišisse
Vastused
1. 1) Kontakteeruda korraldajaga: võistluse juhend, võistkondade ja
võistlejate arv.
2) Tööta läbi võistluse erinevad momendid
3) Kontrolli boonussekundite olemasolu ja vastavust määrustega.
4) Ajalimiit
5) Raudteeülesõidud
2. Sõidan kolonni ees. Käivitan “0” km juures kella. Märgin
vahefinišites saadud boonussekundid. Võtan raudteeülesõidu
juures aegasid. Arvutan 1 tunni keskmise kiiruse. Kontrollin
ajavahet (koostöös teiste kohtunikega) ringile sisenedes. Sõidan
finišisse. Fikseerin lõpetajate ajad kuni lõpubussi saabumiseni.
Teen vajalikud arvutused (keskm. kiirus, ajalimiit,
paremusjärjestused)
Vastused järg
3. Paragrahvi 2.3.035 punkt 3 ütleb: Kui üks või rohkem võistlejat
ületavad raudtee enne tõkkepuu allalaskmist ja ülejäänud
võistlejad jäävad tõkkepuu taha, ei võeta midagi ette ja
juhtumit vaadeldakse kui paratamatust.
4. Võitja keskmine kiirus:
...
5. Ajalimiit 12 % … 2h 08’ 36’’ -st: (võitja aeg x %)
See tuleb teisendada tundideks,
minutiteks, sekunditeks
5. Vastuse järg
Kuna sekundeid on alla 3600, siis on 0h
, eraldades täisminutid
saame 15’ ja sekundid saame kui
ehk ajalimiit
ja peale ümardamist on ajalimiit 0h 15’ 26’’
Maksimaalne lubatud aeg:
2h 08’ 36’’
võitja aeg
+ 0h 15’ 26’’
+
ajalimiit
2h 23’ 62’’
+ 1’ – 60’’
2h 24’ 02’’
6. variant d) 2h 24’ 02’’
7. Ta saab 24nda koha ja liidergrupiga sama aja 2h 08’ 36’’

similar documents