Mis mõjutab meie vaimset tervist

Report
VAIMNE TERVIS
Viimsis 1.12.2010
Kaja Sepp
Vaimne tervis tähendab seda, kuidas me
mõtleme, tunneme ja eluga toime
tuleme.
Vaimselt tervel inimesel on olemas oskus
kohaneda erinevate muudatustega ning
leida parim igast situatsioonist, kuhu ta
on sattunud.
Nagu füüsiline tervis, on ka vaimne tervis
ja heaolu tähtis kogu elu vältel.
Enamasti on hea füüsiline tervis kõigile
silmaga nähtav, aga hea vaimne tervis
jääb üsna ähmaseks mõisteks.
WHO MÄÄRATLUSE KOHASELT SÕLTUB
INIMESE TERVIS
50
“Kuni 50 % kõigist somaatilistest kaebustest ja
tervisehäiretest on hingelist algupära. Sellised
isikud vajaksid sageli sootuks teistsugust
käsitlust kui igapäevameditsiinis tavaks”
(A.-E. Kaasik “Eesti Arst” nr 2 2007)
Kaja Sepp 01.2010
% eluviisist
20 % geneetilisest foonist
20 % vaimsest ja füüsilisest
keskkonnast
10% arstiabist
MIS VAIMSET TERVIST MÕJUTAB



Muutus ise võib kesta vaid hetke, aga
kohanemine muutusega võib võtta terve elu.
Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib
välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel,
nn üldine kohanemissündroom.
Ülemäärane pidev stress igapäevaelus
nõrgestab vaimset tervist ja viib organismi
immuunsüsteemi nõrgenemisele.
RISKIKÄITUMINE JA SÕLTUVUSHÄIRED ON
ÜMBRITSEVA REAALSE KESKKONNA EEST
PÕGENEMINE!
 Sest
puudub sisemine tasakaal ja rahuloluiseenda, saavutuste, lähedastega, ümbritseva
keskkonnaga
 Saavutustele orienteeritus, vähene tingimusteta
armastamise ja aktsepteerimise oskus, pidev
hinnangute andmine – viib madala
enesehinnanguni.
 Oskamatus, teadmatus ja häbenemine abi küsida
 Puudub mõni parem meetod selle rahuolu
saavutamiseks – psühholoogiline enesearendus,
hea partnersuhe ja perekond, religioon, sport,
hobid, klubid, psühholoogiline abi vajalikul
hetkel jne.
SAGEDASEMAD PSÜHHOSOMAATILISED
KAEBUSED
Peavalu ja pearinglus
 Tükitunne kurgus, neelamisraskus, köhatamine
 Näo ja alalõualiigese pk valud
 Kaela-õlavöötme valu
 Rindkerevalud
 Õhupuudus
 Seedehäired ja kõhuvalud
 Alaseljavalud
 Vaagnapiirkonna valud, põievaevused
 Treemor lihastes, tundlikkuse häired,
lihaskrambid jms

Kaja Sepp 01.2010
HAIGUS JA VASTUTUS
Me vastutame oma suhtumise ja tunnete eest ning
käitumise eest iseendaga, kuid meie ei saa alati
tulemust ette kindlaks määrata, nagu meie ei pane
päikest tõusma ja loojuma ega hoia Maad orbiidil (D.
Shapiro)
 Me saame kontrollida, kuidas me reageerime enesega
toimuvale, kuid me ei saa kontrollida kõike seda, mis
meiega toimub.
 Selle asemel, et langeda lootusetusse või tunda ennast
süüdlasena, võib haiguses näha väljakutset, võimalust
iseennast paremini tundma õppida.

WHO MÄÄRATLUSE KOHASELT SÕLTUB
INIMESE TERVIS
50
“Kuni 50 % kõigist somaatilistest kaebustest ja
tervisehäiretest on hingelist algupära. Sellised
isikud vajaksid sageli sootuks teistsugust
käsitlust kui igapäevameditsiinis tavaks”
(A.-E. Kaasik “Eesti Arst” nr 2 2007)
Kaja Sepp 01.2010
% eluviisist
20 % geneetilisest foonist
20 % vaimsest ja füüsilisest
keskkonnast
10% arstiabist
HOLISTILINE EHK TERVIKLIK




Holistiline tähendab terviklikkust ja tuleneb omakorda
kreekakeelsest sõnast "holos" – kogu, terve, täielik.
Holistiline teraapia käsitleb maailma ja inimest ühtse
tervikliku süsteemina. Inimese keha, tunded ja
mõtlemine moodustavad samuti ühtse jagamatu
terviku. Kõige rohkem mõjutab inimese elu ja heaolu
see, kuidas ta tajub iseennast ja kuidas ta tajub
ümbritsevat keskkonda ning ennast ja teisi inimesi selle
suhtes.
Sinna kuhu suuname oma tähelepanu, sinna suuname
ka energiat.
Holistilise psühhoteraapia eesmärgiks on aidata
inimesel leida oma alateadvusest vanad, oma aja ära
elanud hirmud ja mured, need läbi vaadata ja neist
vabaneda või enda kasuks tööle panna. See annab
juurde palju energiat ja elujõudu!
MINA OLEN




Bioloogiline mina – kehalised mõõtmed, füsioloogia
Materiaalne mina – suhe asjadega, varanduslik seis,
materiaalsed esemed isiku valduses
Sotsiaalne mina – suhted teiste inimestega,
ühiskondlik – kogukondlik kuuluvus
Vaimne mina – siseelu: tunded, mõtted, mis teada
ainult iseendale
HOLISTILINE MINA
Alateadlik Mina ehk keha mälu.
Mõnikord me ei taju teadlikult neid allasurutud
tundeid ja mõtteid. Nad on meie alateadvuses, ehk
kehamälus. Küll aga mõjutavad need meie igapäevast
käitumist, mõtlemist, tunnete kogemist ja ka kehalist
heaolu.
Allasurutud tunded võivad soodustada depressiooni,
valu ja väsimust jm. kehalisi probleeme, ebamäärast
kurbust ja viha, madalat enesehinnangut.
 Teadlik Mina – on ärkvel teadlik mõistus, soovid,
mõtted ja saavutused, tahe, suuna ja eesmärgi
andmineTM suhtleb mõtte ja kõne abil, kirjutamise,
joonistamisega jm. Suurimaks TM talendiks on
kujutlusvõime.
 Kõrgem Mina ehk Supermina – inspiratsioon,
tarkus, looming, ideed, intuitsioon, tingimusteta
armastus, Jumal

TAJU - PERCEPTION
Taju on objektiivse tegelikkuse peegeldamine
tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite
äratundmise ja selgitamise.
 Haistmistaju
 Kuulmistaju
 Liigutamistaju
 Maitsmistaju
 Nägemistaju
 Puutetaju


Kuidas ma tajun iseennast?

Kuidas ma tajun ümbritsevat maailma?

Kuidas ma tajun teisi inimesi?

Kuidas ma tajun elusündmusi?

Kuidas ma tajun aega (minevik, olevik, tulevik)?
VANA VÕI NOOR?
KUMMALE POOLE NÄED NAISEFIGUURI
PÖÖRLEMAS? KAS PÄRI- VÕI VASTUPÄEVA?
Kui figuur pöörleb päripäeva (paremale), siis
domineerib su parem ajupoolkera.
 Kui figuur pöörleb vastupäeva (vasakule), siis on
domineeriv su vasak ajupoolkera.


Väidetavalt näeb enamik inimesi naisefiguuri
pöörlemas vastupäeva - igapäevaelus domineerib
ratsionaalne otsustamine ja loogiline mõtlemine.
Loovad ja uuenduslikud ideed pärinevad aga paremast
ajupoolkerast.
PAREM VERSUS VASAK

Vasaku ajupoolkera
funktsioonid:
* loogiline mõtlemine
* faktid, detailid
* sõnad ja keel
* matemaatika
* teadmised
* objektide nimed
* ratsionaalsus ja
otsustamine
Vasaku ajupoolkera
kasutajad on rohkem
reaalala inimesed.

Parema ajupoolkera
funktsioonid:
* tunded
* intuitsioon
* loovus
* kujutlusvõime
* sümbolid
* fantaasia
* terviku nägemine
Parema ajupoolkera
kasutajad on rohkem
tunde- ja
kunstiinimesed.
MIS EI OLE TRANSPERSONAALNE
PSÜHHOLOOGIA
Transpersonaalne ei ole
 Ekstrapersonaalne
 Sama mis parem ajupoolkera
 New Age
 Religioon
 Parapsühholoogia
 Spirituaalne
AJU JA TEADVUS. AJULAINED

ARGITEADVUS –Beeta rütm 14 -38 Hz - Mõtlemine

MEDITATIIVNE - Alfa rütm 8 – 14 Hz – Kohalolek


SÜGAV MEDITATIIVNE , UNENÄOD, TRANSS –
- Teeta rütm 4 -8 Hz Alateadvus, allasurutud tunded jm
UNI - Delta 0,5 – 4 Hz - Teadvustamata olemine
KÕIK ALGAB HINGAMISEST
Hingamine tähendab olla elus.
 Hingamine on andmine ja saamine.
 Tundeseisundid mõjutavad hingamist ( viha, hirm,
rõõm, mõnu, ekstaas)
 Teadlik hingamine aitab luua sisemist rahu.
 Sisemine rahuseisund aitab luua tasakaalu tunnete,
mõtete ja keha vahel, aitab teha paremaid valikuid,
otsuseid.
 Tasakaal tunnete, mõtete ja keha vahel leevendab
stressi ja parandab tervist ja elukvaliteeti, aitab
kergemini kohaneda muutustega ning suurendab
heaolutunnet!

TUNDED JA VAJADUSED
Tunded on emotsionaalsed kogemused, mis on
seotud meie isiklike vajaduste rahuldamise või
rahuldamata jätmisega.
 Tunnete äratundmise ja väljendamise võtmeks
on tähelepanu keskendamine õigetele sõnadele,
mis kirjeldavad meie sisemist tunnet ehk
kogemust, mitte meie tõlgendust teiste inimeste
tegudele.
 Kui me oleme võimelised väljendama oma tõelisi
tundeid, saame teha paremat koostööd, luua
paremat suhet, milles enda ja teiste vajadustele
rohkem tähelepanu pöörame.

MILLINE ON VALDAV TUNNE SINU ELUS?
Milline on peamine tunne, millega sa elad oma
igapäevast elu?
 Millist tunnet on sul kõige kergem väljendada?
 Millist tunnet on sul kõige raskem väljendada?
 Milline on suurim hirm su elus?
 Millises olukorras oled tundnud suurimat
häbitunnet?
 Millises olukorras oled tundnud tugevat
armastuse ja/või tänutunnet?
 Millises olukorras oled tundnud tugevat
vihatunnet
 Mida see sinu kohta räägib?

MIDA
nn. HEAD TUNDED
Rõõm
 Armastus
 Rahu
 Tänu
 Kirg
 Julgus
 Õrnus
 Enesekindlus
 Reipus
 Huvitatus

SA TUNNED?
nn. HALVAD TUNDED
Hirm
 Viha
 Kurbus
 Pinge
 Valu
 Häbi
 Kadedus
 Vastikus
 Väsimus
 Abitus

HIRM
Ma kardan, et ei saa seda, mida ma tahan.
 Ma kardan, et kaotan selle, mis mul on.
 Ma kardan, et mul pole piisavalt.



Hirmu vältimine, hirmuga võitlemine, hirmu
kartmine on suuremad probleemid kui hirm ise –
oluline on mõista hirmu sõnumit.
Tähtis on keskenduda ISEENDAKS
OLEMISELE oma igapäevases elus, mitte
iseenda “õigeks, heaks ja korralikuks “
kasvatamisele läbi kõige ettenägemise ja
kontrollimise.
HÄBI JA SÜÜTUNNE







Sul on kujutluspilt endast, milline sa tahaksid olla.
Kui tegelikkus ei vasta sinu kujutlusele, tunned sa
HÄBI.
Häbi on õpitud tunne, me õpime häbenema ja
varjama oma nõrkusi, oma puudusi ja inimesele
mõnikord omaseid ebapuhtaid soove, mõtteid.
Häbi on väga valus ja maetud meis sügavale
Süütunne tekib, kui oled eksinud moraalireeglite
vastu ja kujutled, et saad karistada.
Süütunne piirab su tegevust, häbitunne su
väljendust.
Süütunne on seotud su tegevusega, häbi su
olemusega.
Süütunne on halb ja häbi veelgi halvem.
VIHA
Viha on intensiivne elujõu väljendus, eluterve
nähtus.
 Viha ülesanne sarnaneb palavikule –see aitab ära
põletada soovimatud elemendid ja teha muutusi.
 Viha tuleks kuulata ja respekteerida, mitte alla
suruda, sest vihal on sõnum.
 Viha teise inimese vastu ei anna infot selle kohta,
milline teine inimene on, vaid ON SINU TUNNE.
 Suletud-südame-viha versus Avatud-südame-viha
ehk destruktiivne versus konstruktiivne

PROJEKTSIOON
“Kes teisele ütleb, see ise on!”
 Projektsiooni puhul inimene ei teadvusta mõnda
omadust või iseloomujoont iseendas, aga näeb
seda eredalt kellegi teise juures. Selle joone või
omaduse nägemine kutsub esile tugevaid
tundeid, positiivseid või negatiivseid.
 Projektsioon on psüühiline mehhanism, mis
toimib alateadlikult ja automaatselt.
 Kui me projektsiooni teadvustame, siis see enam
nii ei toimi.
 Projektsioon annab võime intuitiivselt tunda,
kuidas teine inimene end tunneb, annab võime
kaasa tunda.

KÕIK MEIE TUNDED ON TÄIESTI OK,
Kui me väljendame neid positiivselt, õigel ajal ja
õiges kohas, ausalt ja avatult, olemata teiste
inimeste suhtes vägivaldne.
 Kõik tunded on vajalikud, kui me neid mingis
olukorras tunneme.
 Tundeenergiat võivad takistada teatud
uskumused, hoiakud, käitumised.
 Tunded on meie energeetiline kütus.
 Dalai Laama: “Oma kõige pimedamatest
eluhetkedest leiad sa kõige suuremad aarded.”

PÜÜA OLLA ISEENDA PARIM VÄLJALASE
IGAL HETKEL!

Iga käesolev hetk on oluline.

Oled iseenda parim kaaslane ja sõber.

Leia väärtusi igapäeva lihtsatest tegemistest.

Loo igapäeva toimetusest rituaale.

Suhtle inimestega, ole avatud ja siiras.
Kaja Sepp 01.2010
HEA ENESE TUNDMINE LOOB SISEMISE RAHULOLU,
TOOB TERVISE JA TASAKAALU.
WWW.TERVISJATASAKAAL.EE
Kaja Sepp 01.2010

similar documents