USA ja Nõukogude Liit 1950.

Report
USA ja Nõukogude Liit 1950. -1960.
aastatel
USA 1950. aastatel
• 1950. aastate jooksul jõudsid Ameerika Ühendriigid maailma
stabiilsuse eest vastutava üliriigi rolliga lõplikult ära harjuda.
• Kaasnesid suured kulutused võidurelvastumisega, vajadusega
hoida oma vägesid teistes riikides ning osalemisega
lokaalsetes sõdades.
• Majanduse kiire kasvutempo võimaldas hoida kaitsekulutusi
5-6% piires RKPst ning samas suurendada ka tarbimist.
• Jätkus nö. vägikaikavedu töövõtjate ja tööandjate vahel.
Vahekohtunikuks oli siin riik. Demokraatliku partei esindajad,
kes jätkasid Roosevelti uut kurssi, ei takistanud ametiühingute
tegevust ning suurendasid sotsiaalabi saajate ringi, mis
põhjustas maksude tõstmise.
• Vabariiklased püüdsid omakorda vähendada makse, piirata
sotsiaalprogramme ja streigiõigust.
USA 1950. aastatel
•
1956.a. valiti USA presidendiks taas vabariiklane Dwight Eisenhower, kes
vähendas makse ning pidurdas sotsiaalprogrammide
laienemist. USA oli kindlalt muutumas nn. sotsiaalse
turumajandusega riigiks.
• 1957. a. kuulutas president välja nn. Eisenhoweri
doktriini, mille järgi ameeriklastel tuli abistada Aasia
rahvaid, keda ähvardas kommunistide võimu kehtestamine.
• 1960.a. riigipeaks valitud John Fitzerald Kennedy
kuulutas välja „uute rajajoonte poliitika“, mis
tähendas, et ameeriklastel tuleb hõlvata senitund
matuid alasid – rajama õiglasema ühiskonna,
kaotama vaesuse, jõudma kosmosesse.
Tema programmi peaeesmärgiks oli võidelda
vaesuse vastu ning muuta USA heaoluühiskonnaks.
• John Kennedy mõrvati 22. nov. 1963.a. Dallases.
Väidetavaks Kennedy mõrvariks peeti Lee Harvey Oswaldi.
USA 1960. aastatel
•
•
•
•
•
•
Mõrvatud Kennedyle järgnes demokraat Lyndon Johnson (1963-68), kes
püstitas ameeriklastele eesmärgi, milleks oli
„suur ühiskond“, mis tähendas mõistuse, teaduse ja
sallivuse abiga kuristike tasandamist eri klasside ja
rasside vahel, nii et kõik hõlmatakse ühtsesse ühiskonda.
Johnsoni ajal saavutas mustanahaliste võitlus rassilise
võrdsuse eest kõrgpunkti.
rassiline segregatsioon - ühe või mitme inimrühma
eraldamine teistest sama ühiskonna inimrühmadest rassilise, rahvusliku,
usuliste vms. erinevuste põhjal, et tagada domineeriva rühma eesõigusi
Liikumise tunnustatud liidriks tõusis baptistlik vaimulik Martin Luther King
1963.a. toimus mustanahaliste õiguste jaluleseadmiseks võimas
demonstratsioon nn. marss Washingtoni.
1960. aastatel olid kõik rassilise segregatsiooni liigid
põhiseadusega keelatud. Seejärel hakkasid mustanahalised
radikaalid nõudma nn tegelikku võrdõiguslikkust:
värvilisi ameeriklasi pidi ülikoolides, ametiasutustes ja
firmades olema protsentuaalselt sama palju kui riigis,
osariikides või linnades.
Sula Nõukogude Liidus
• Sula Nõukogude Liidus märgib aastatel 1956-64 Nõukogude ühiskonnas
toimunud teatavat liberaliseerumist.
1953.a. pärast Beriat sai Nikita Hruštšov NLKP
Keskkomitee I sekretäriks.
1956.a. veebruaris NLKP XX kongressil istungil pidas
Hruštšov Stalini tegevust paljastava kõne ja mõistis hukka
tema isikukultuse.
1956.a. tehti katse Hruštšovi kukutada, mis ebaõnnestus
ja ta sai võimaluse edasisest võimuvõitlusest välja tõrjuda Molotovi,
Kaganovitsi jt.
• 1964.a. Hruštšov kukutati omakorda
võimult. Paleepööre toimus veretult.
Uueks Nõukogude Liidu juhiks sai
Leonid Breznev (võimul 1964-1982),
kellega algas NLs stagnatsiooniaeg.
NL majandus
• Eesmärgiks kuulutati USA-le järele jõuda ja müüda minna nt. toidukaupade
tootmise osas
• 1957.a. loodi rahvamajandusnõukogud, pannes neile kogu vastutuse
regiooni majanduse juhtimise ja kohalike majandusressursside otstarbeka
kasutamise eest. Sellega püüti detsentraliseerida majandusmehhanismi
jäika juhtimist. 1965 .a. likvideeris Leonid Breznev rahvamajandusnõukogud
• 1959.a. loobuti viisaastakute planeerimisest ja käsile võeti seitseaastaku
(1959-1965) plaan.
• kampaaniad põllumajanduses: maisikasvatus ja uudismaade ülesharimine
• 1961.a.teostati NLs rahareform.
* Nõukogude Liidus oldi veel kaugel lääneriikide teaduslik-tehnilisest
revolutsioonist.
Arenenud oli vaid sõjatööstuskompleks.
Saavutused kosmonautika alal:
1957 – esimene maa tehiskaaslane sputnik
12.apr. 1961 – Juri Gagarini kosmoselend
NL ühiskond sula ajal
• Peamine muutus oli painava hirmu kadumine. Laagritest ja asumiselt
hakkasid tagasi tulema represseeritud.
• Mõnevõrra vabamalt hakkas arenema ühiskondlik-poliitiline mõte, kuid
see pidi jääma endiselt teatud raamidesse.
• NLKP XXII kongressil 1961.a. vastuvõetud uues partei programmis tõotati,
et 1980.a.-ks on rajatud kommunismi materiaal-tehniline baas. Hruštšov
kinnitas, et nõukogude rahvas hakkab peagi elama kommunismis st.
ideaalne ühiskonnakord, kus puudub klassiühiskond ja eraomand.
• NSV Liidu juhtkond eesotsas Hruštšoviga üritas olukorda parandada pideva
reorganiseerimisega, vahetades ametnikke ning jagades ümber nende
funktsioone. Ametnikkond, kes moodustas NSV liidus priviligeeritud
ülemkihi, tundis rahulolematust tema ümberkorralduste suhtes.
• 1964.a. kõrvaldati Hruštšov võimult.
NL välispoliitika
• Välispoliitikas oli püüe väljuda hilisstalinismile omasest
eneseisolatsioonist, maailmaga avatumalt suhelda.
• Välispoliitilisi hoiakuid määrasid sõjalis-strateegilised kaalutlused.
• Nõukogude välispoliitika heitlikkusest andsid tunnistust suhted USA-ga.
• 1959.a. külastas USA-d kõrgeimal tasemel Nõukogudevalitsusdelegatsioon
eesotsas Hruštšoviga.
• Hruštšov alustas Nõukogude Liidu - USA dialoogi president Eisenhoweriga,
kuid see katkes 1960.a. kevadel seoses USA luurelennuki allatulistamisega
Nõukogude Liidu õhuruumis.
Suhted teravnesid ka seoses Kariibi kriisiga 1962.a. Kuubal.

similar documents