Esimene üldlaulupidu Tartus 1869. a.

Report
Esimene üldlaulupidu
Tartus 1869. a.
6. klass
Heli Roos "Muusikaõpik 6. klassile"
Juba 19. sajandi algul
• asutati mitmel pool Eestis kirikute
ja koolide juures laulukoore.
• Teadaolevalt vanim kihelkonnakooli
koor tegutses Kanepis.
• Tänu haritlastest
kooliõpetajatele muutus
koori- ja
puhkpillimuusika järjest
populaarsemaks.
Juba 19. sajandi algul
• Puhkpilliorkestreid nimetati tollal
pasunakoorideks.
• Üks esimesi asutati 1839. aastal
Väägveres.
Johann Voldemar
Jannsen
• Ülemaalise laulupeo mõtte algataja ja
õhutaja.
• Korraldas pidu koos Vanemuise
lauluseltsiga.
• Avaldas laulupeo noodid ajalehe
“Postimees” lisana.
Üldlaulupidu
• Peost võttis osa 46 meeskoori ja 5
puhkpilliorkestrit.
• Pidu kestis kolm päeva.
– Esimesel päeval toimus rongkäik,
jumalateenistus Toomeorus ja kontsert 12
vaimuliku lauluga.
– Teisel päeval olid kavas ilmalikud laulud.
– Kõlasid ka kaks eesti autori laulu Aleksander
Kunileidi “Sind surmani” ja “Mu isamaa on
minu arm”
Üldlaulupidu
– Kõlas ka Soome helilooja Fredrik Paciuse
“Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” (tekst J. V.
Jannsen).
– Õhtu lõppes ühise pidusöögiga Vanemuise
aias.
• Sealsamas toimus kolmandal päeval
kooride võistlus, mille võitjateks said
– Tallinna Estonia seltsi koor
– Väägvere pasunakoor
Eesti I üldlaulupidu
• Aitas kaasa eestlaste eneseteadvuse
tõusule ja muusikaelu edenemisele.
• Üle terve Eestimaa asutati uusi laulu- ja
pillikoore.
• Andekad mehed sõitsid Peterburi
konservatooriumi muusikaharidust
omandama.
Tänud

similar documents