Ohtlikud ained Paide reoveepuhasti heitvees Jaan Madis Paide Vesi AS Veebruar 2015 Sissejuhatus • EVEL seminaril 4.septembril, mis käsitles määruse nr 99 rakendamist, kinnitas Keskkonnaameti esindaja.

Report
Ohtlikud ained Paide
reoveepuhasti heitvees
Jaan Madis
Paide Vesi AS
Veebruar 2015
Sissejuhatus
• EVEL seminaril 4.septembril, mis käsitles määruse nr 99
rakendamist, kinnitas Keskkonnaameti esindaja Mariina
Hiiob, et raskemetallide (ohtlike ainete) probleem on ainult
piiratud arvul vee-ettevõtjatest ja teistel, sealhulgas
väiksematel nagu Paide linna reoveepuhasti, neid ei esine.
Seda väidet ei lükanud ümber ka hr Reisner.
• Samas arvas enamus vee-ettevõtjaid, et määruse 99
nõudeid ei ole võimalik täita enamusel heitveesuublatel.
• Nüüd on siis selgunud, et ka Paide linna värskelt
rekonstrueeritud ja kaasaegse lahendusega reoveepuhasti
heitvesi ei vasta kõikide ainete osas nõuetele. Nimelt andis
Keskkonnaameti seire (proovivõtt 20.10.14.) tulemuseks, et
heitvees on tsingi sisaldus 139 µg/l ja kaadmiumi sisaldus
0,12 µg/l.
Ülevaade normidest ja tegelikud näitajad
• Tabel eraldi failis “Suubla seire 102014”
KKA ettepanekud, millega nõustusime
alus VV määrus nr 99
• Keskkonnaamet tegi ettepaneku uuringuteks
• Ületamise korral lisada ohtlikud ained veeerikasutusloa taotlusse
• Määrata segunemispiirkonnad
• Tegevuskava heitvee normidele vastavausse
viimiseks
Seni pikendati olemasolevat vee-erikasutusluba
Paide Vesi hinnang olukorrale
• KKA analüüsid olid tehtud vale metoodikaga
(filtreerimata proovist, ei kontrollitud esmalt jõevee
vastavust normidele, nagu soovitab Rene Reisner)
• Selge oli aga ohtlike ainete piirväärtuste ületamise
asjaolu heitvees (ületamine oli olulisel määral)
• Kordusanalüüsid kinnitasid seda
• Suure tõenäosusega toimub rikkumine mitte ainult
Paide reoveepuhasti suublas, vaid ka kõikides teistes
meie 11-s väikereoveepuhastis, seda kindlasti
fluoriidide osas, suure tõenäosusega ka tsingi osas, sest
joogivesi sisaldab heitvee piirnormist rohkem tsinki,
kaadmiumi esineb tõenäoliselt üle avastamispiiri
Omaseire tulemused
Proovid võetud 20.01.2015 kogu vee käitlusahelast
RVP sisend ja väljund keskmestatud 24h, ülejäänud punktproovid
Analüüsid tehtud nii filtreerimata kui filtreeritud vedelikust
Vastavalt määruse 99 nõuetele tuleb hinnata heitvett filtreeritud proovide alusel,
Joogivett ja reovett hinnatakse filtreerimata proovide alusel (EKUKi selgitus)
Joogivesi
Mündi RVP
Cd µg/l
0,036
0,031
Zn µg/l
15
21
F
µg/l
140
RVPJ
Filtr-mata
sisend
RVPJ vvool
RVPJ vvool
0,023 0,033
0,03
58
Rbs RVP
13
47
170
Filtr-tud Filtr-mata
Filtr-tud
Filtr-mata
Jõgi enne
Jõgi enne
Jõgi pärast
Jõgi pärast
0,029
<0,02
<0,02
<0,02
<0,02
0
>AP
55
1,1
1
3,5
3,5
10
0,35
110
110
Filtr-tud Norm
Ületa-
mine
1,5 73,33
Paide Vesi võimalused
• Paide Vesi ei soovi ega saa teadlikult seadusandlust rikkuda
• Seega tuleb 31.12.2015. saavutada Cd tase allapool avastamispiiri
(3.a jooksul määruse 99 kehtima hakkamisest)
• Seega tuleb 31.12.2023. saavutada ZN ja F tase allapool piirväärtust
(10.a jooksul määruse 99 kehtima hakkamisest)
• Mis meetmeid/ tehnoloogiat rakendada?
• Keemiline setitamine tagab tulemuse kuni 100µg/l Zn ja sobib
tööstusheitvee eelpuhastuseks. Joogiveest ohtlike ainete
eraldamine ei anna nõutud tulemust, kuna enamus Zn ja Cd tuleneb
inimfekaalidest. Ainus võimalus on ehitada lisaks kogu heitvee
pöördosmoospuhastus, sest muud tehnoloogiad ei taga nõuete
täitmist (see võib muutuda vaid seadusandluse muutumisel)
• Mujal maailmas rakendatavatele meetmetele ei ole alust loota, sest
need eeldavad riiklikku sekkumist (fosfaatide sisalduse
vähendamine pesupulbrites jms)
Konsultatsioon veeosakonna juhatajaga
RR vastused meie järgmistele küsimustele (bold), mis viitavad Lääne Elu artiklile
• Päringu vastuste punktist 3 võib järeldada, et Teil on täpset informatsiooni suubla
ohtlike ainete nõuetele vastavuse saavutamise reoveepuhastustehnoloogia
kohta, siis palun informatsiooni, kui palju maksab
1)tehnoloogia, mis võimaldab täita kaadmiumi nõuet
2)tehnoloogia,mis võimaldab täita tsingi nõuet
3) kas neid nõudeid on võimalik saavutada mingi ühise tehnoloogiaga, ja kui suur
on investeeringu vajadus Paide reoveemahtude vajadusi arvestava
tootmisvõimsuse korral?
Neid andmeid on meil vaja ÜVK arendamise kavade investeeringute mahu
arvestamiseks.
RR Sellest minu allolevast vastusest küll ei järeldu kahjuks seda kui täpset infot mul
selle kohta on. Kui te kahtlete raskemetallide eraldamise võimalikkuses soovitan
konsulteerida mõne ülikooli vastava ala teadlasega, kes seda saab siis teile üle
kinnitada. Enamasti peaks keemia valdkonnaga kokkupuutunud inimesed seda
teadma. Konkreetse hinna teadasaamiseks palun saatke hinnapäring
reoveepuhastuse tehnoloogiaid pakkuvale ettevõttele koos täpse sooviga, mida
soovite veest kõrvaldada. Kui te tahate ise teada, millised tehnoloogilised
võimalused on olemas, kasutage google otsingumootorit märksõnadega "Zinc
remowal from wastewater".
Eelmise lk järg
• Paides ei ole meile teadaolevalt kaadmiumi ja tsinki kasutavaid
tootmisprotsesse, kust võiks nimetatud ained reovette sattuda.
Kaadmiumi võib lisanduda olmest näiteks värvijääkide kanalisatsiooni
valamise korral. Need on ühekordsed tegevused ja neid välja selgitada
on raske. Kaadmiumi sisaldus on Paides puurkaevust võetavas joogivees
olulisel tasemel (0,1-0,04 µg/l). Kas me peaks kaadmiumi eraldamise
tehnoloogilise seadme rajama joogiveepuhastuse juurde või
reoveepuhastisse? Kumb tehnoloogia oleks tehniliselt ja majanduslikult
Teie arvates mõistlikum kasutusse võtta.
RR Kaadmiumi piirnorm sõltub vee karedusest ja võib olla seega vahemikus
0,08-1,5 µg/l. Kui teil on sisaldus 0,1-0,04 µg/l, siis ei saa hetkel kindlalt
väita, et te seda looduslikku fooni ju ületate. Kui see on teil ainult
ühekordne proov siis norm on 0,45-1,5, mis jätab teie sisalduse peaaegu
10-15 korda allapoole normi ! Seega ei ole selline küsimus tehnoloogilise
seadme rajamise kohta kuidagi põhjendatud. Vaatamata sellele kordan, et
tehnoloogiliselt on enamasti mõistlikum eraldada ained nende tekkekohas
või seal kus me nendega kõigepealt kokkupuutume.
Eelmise lk järg
• Päringu vastuste punktis 3 (vt.allpool) Te väidate, et reovee puhastamine
nõutava tasemeni on võimalik. Missugust tehnoloogiat peaks AS Paide Vesi
kasutama, et puhastada heitvesi kaadmiumist alla avastamispiiri taseme?
RR Tehnoloogia valik sõltub reoveepuhastuse protsessist, reovee hulgast,
dünaamikast, jms.Et valida sobiv protsess, tuleks pöörduda pädeva eksperdi
poole, kes kogu vajaliku taustinfo tehnoloogia valikuks kokku kogub ja
seejärel sobivad alternatiivid välja pakub. Minul seda infot ning kogu
vajalikku pädevust selleks pole. Tehnoloogiliselt on võimalik rakendada
keemilisi, füüsikalis-keemilisi, elektrokeemilisi jms võtteid. Soovitaksin
alustuseks siiski kindlaks teha, miks see kaadmium seal vees siis on. Meile
teadaolevate uuringute andmete kohaselt ei suuda inimtegevus olmesektori
kaudu anda nii suurt panust, et kaadmiumi sisaldus tõuseks heitvees üle
kõnealuse piirnormi.
Puhastustehnoloogia rakendamine annab eeldatavalt alati suurema efekti
seal, kus on selle saasteaine tekkeallikas. Kui allikason sademevesi, siis tuleks
sademevesi kas eraldi puhastada või selle puhastisse juhtimist vältida.
Samas pole ka puhasti tehnoloogiline täiendamine ilmselt eriti mõistlik valik
nii madalas kontsentratsioonis nii spetsiifiliste ainete eraldamiseks. Teiseks,
vaadates kaadmiumi piirväärtust, siis pole ka selge, kas ületatakse normi või
mitte. Kolmandaks, miks te ei soovi minna kergema vastupanu teed ja mitte
määrata Cd normina oma heitvees? Miks te vabatahtlikult soovite endale
piirnormi, mida ületades riskite lisaks veel kõrgendatud saastetasuga?
Eelmise lk järg
•
Kas on õige järeldus, et arvestades Keskkonnatasude seaduse ja määruse 99 koosmõju, peab
vee-ettevõtja taotlema vee-erikasutusloas kõikide nimekiri 2 ohtlike ainete heiteluba, sest iga
heitvesi sisaldab mingil määral ohtlikke aineid, millele on kehtestatud saastetasu. Kui aineid ei
ole vee-erikasutusloas loetletud, siis toimub ju ohtlike ainete heide ilma loata, kusjuures
rakendub keskkonnatasude seaduse §26 (tasu suureneb 1000 korda) ja Keskkonnaametil on
kohustus vastavalt seaduse §341-le see tasu saastajalt sisse nõuda. Samad nõuded kehtivad
ohtlike ainete osas igasuguse suurusega reoveepuhastitele ja kõikidele suublatele. Seega peaks
Paide Vesi taotlema kõikidele nimekirja 2 ohtlike ainete kohta heite loa kõikidele,
sealhulgas ka 70 inimest teenindavale Anna küla reoveepuhastile, et ära hoida 1000 kordse
saastetasu võimalikku riski. Loas näidatud ainete seirekohustus on aga olulise suurusega kulu,
seda eriti väikese reoveepuhasti korral. Kas minu eelnev väide on õige, või on seaduses selle
kohta mingeid erisusi?
RR Ei ole õige järeldus. Õige järeldus on see, et reoveepuhastist tulev heitvesi võib sisaldada
mistahes koguses ohtlikke aineid, ilma igasuguste normideta, kuid tingimusel, et need ained ja
nende levik suublaks olevas veekogus on selgelt piirtletud ja ära näidatud segunemispiirkonnana.
Kui neid aineid leidub piirnormidest kõrgemal tasemel ka väljaspool segunemispiirkonda ja see
on tingitud sellest samast heitveest, siis on tegemist nõuete rikkumisega, millega kaasneb
kõrgendatud saastetasu.
Eelmise lk järg
•
Olenevalt sellest kas te teate nende ainete olemasolust oma heitvees või mitte
tekkib rikkumine ja sellest tulenevalt ka kõrgendatud saastetasud ainult siis, kui ka
suublaks olevas veekogus on neid aineid lubatust rohkem. Kuid selle teada
saamiseks tuleb enne alustada suublast. Ning suublast alustamiseks peaks teil
enne olema mingi kahtlus või põhjus neid sealt üldse otsima minna. Tänase
praktika kohaselt esmalt tuleb eeldada või omada infot selle kohta, kas suublast
võib ohtlikke aineid leida. Juhul kui nii on võimalik eeldada või selline info leida, siis
tuleks nende ainete olemasolu suublas ka tuvastada, näiteks suubla seire käigus.
Kui suubla seire näitab, et kõik ohtlikud ained on normide piires, siis maksate
saastetasu nende ohtlike ainete eest mida suublasse juhite ja selle alusel kui palju
te nende sisalduseks ise olete oma heitvees mõõtnud. Juhul kui neid ained
tuvastatakse suublas üle normi, siis tuleks heitvees nende ainete sisaldus
vähendada või määrata segunemispiirkond, kus need ained ongi ja võivadki olla üle
normi. Jällegi mõlemal juhul maksate selle eest, mida reaalselt ja mõõdetavalt oma
torust vette juhite. Juhul kui aineid on üle normi ka segunemispiirkonnast
väljaspool või kui teil segunemispiirkonda pole ja suubla sisaldab aineid üle normi,
siis maksate kõrgendatud saastetasu. Juhul kui teil ei ole loas lubatud ohtlikke
aineid suublasse juhtida ja need leitakse suublast ja teie heitveest siis maksate
1000 kordset saastetasu. Selleni pole veel kusagil jõutud ja ei näe ka hetkel põhjust
miks nii kaugele minema peab.
Tehtud tegevused
• Said võetud proovid kogu veekäitluse ahelast:
joogiveest kuni jõeni
• Sai konsulteeritud veeosakonna juhatajaga
(vastused eespool)
• Sai konsulteeritud valdkonna spetsialistidega
• Sai uuritud analoogolukordi
• Sai uuritud maailmapraktikat
• Sai uuritud EL teemakohaseid uurimusi
• Sai uuritud norme mujal maailmas:
lisatud: Ameerika normide tabel
Järeldused
• Paide reoveepuhasti Heitvesi ei vasta normidele ja see saab alguse
puurkaevuveest, mis ka ületab suubla norme Zn, Cd ja F osas. Sarnane on
teadaolevalt olukord ka Türil ja Kosel. Analüüside tulemused on suure
erinevusega, ilmselt avaldab mõju ilmastikust tulenev reovee erinev
lahjendusaste kuid ka analüüside tulemuste ebatäpsused.
• Heitvees esineb ka Cu, Pb, Cr ja Ni, kuid nende sisaldus jääb alla piirnormi. Hg
sisaldus on väike, aga pole kindel, kas see on alla avastamispiiri.
• veeosakonna juhataja vastused on erinevad meie ja Keskkonnaameti arvates
määrusega 99 kehtestatud nõuetest
– Määrus kehtestab heitveele nõuded sidumata neid suubla (jõe) vastavusega
– Cd on vastavalt KKM määrusele 32 nimekirja 1 aine ja seega ei saa selles osas
rääkida normist, vaid sisaldus heitvees peab olema allapoole avastamispiiri, mida
määratakse vastavalt KKM määrusele nr 57 (seda ei ole aga Keskkonnaamet isegi
tellinud)
• Suublas (Pärnu jões) ei ole Zn ja Cd üle normi, seda nii enne kui pärast heitvee
sissevoolu. Küll ületab jõevesi F normi, seda nii enne kui pärast heitvee
sissevoolu, seega ei oleks Rene Reisneri arvates Paides Zn ja Cd probleemi?
Jääb vaid F.
• Eesti valdkonna spetsialistid, kellega konsulteerisime, ei näe normi
saavutamise võimalusi ilma pöördosmoosi kasutuselevõtuta, kuhu aga panna
siis pöördosmoosis eralduv kontsentraat? Seda ei tea keegi!
Järeldused II
•
•
•
•
Analoogolukord on näiteks Väätsa prügilas, kus on töötav pöördosmoosi seade reovee
puhastamiseks tootlikkusega 100 m3 ööpäevas, missaavutab nõutud puhastustulemuse.
Pöördosmoosi kontsentraadi koguses 25% puhastatavast reoveest, nad suunavad tagasi
prügilademesse. Paides selline võimalus puudub. Raskemetallide eraldamise kontrollkatsed said
läbi viidud Kose veepuhastusjaamas.
Maailmapraktikas kasutatakse pöördosmoosi reoveepuhastusel näiteks Singapuris. Nende
puhastustulemus (lisatud failina) ei vasta kaugeltki Eesti heitvee kvaliteedinõuetele, seda eriti
Zn osas. Kaadmiumi seal ei seiratagi. Vaatamata sellele nad kasutavad seda heitvett
joogiveeallikana.
EL teemakohased uurimused on enamus avalikult mittekättesaadavad, siiski on kättesaadav üks
uurimus EL peadirektoraadile tehtud uurimus aastast 2001, mis on täiesti sobilik tugimaterjalina
kasutamiseks, sest Eesti paegune eluolu onn lähedane Lääne-Euroopa riikide möödunud sajandi
lõpu tasemele.
mujal maailmas, sh EL-is on otsesed normid raskesti kättesaadavad, siiski ei õnnestunud leida
Eestis kehtestatud rangetele normidele analoogilisi teistest riikidest. Avalikult kättesaadavad
Ameerika normid on lähedased meil enne määrust 99 määrusega 269 kehtestatud normidele.
lisatud: Ameerika normide tabel
EL peadirektoraadi uurimuse alusel võib järeldada, et asulareovee tsingi ja kaadmiumi sisalduse
allikad on inimfekaalid, kodutarbijate tekitatud reostus, linnakeskkond (sh sademevesi) ja
tööstus.
EL uuring, lk 21
• Faeces contribute 60 – 70 % of the load of Cd, Zn,
Cu and Ni in domestic wastewater and >20 % of
the input of these elements in mixed wastewater
from domestic and industrial premises. Faecal
matter typically contains 250 mg Zn kg-1, 70 mg
Cu kg-1, 5 mg Ni kg-1, 2 mg Cd kg-1 and 10 mg Pb
kg-1 (ds).
• The other principal sources of metals in domestic
wastewater are body care products,
pharmaceuticals, cleaning products and liquid
wastes.
Inimene tekitab reovette tsinki?
Ja kaadmiumi ?
• Päevas eritab inimene fekaale 65 g kuivainena
• 1 kg fekaale sisaaldab
– 250 mg Zn
–
2 mg Cd
• Päevas eraldab inimene
– 250*0,065 = 16,25 mg Zn
– 2*0,065 = 0,13 mg Cd
• Paide inimene tarbib päevas 65 liitrit vett
• Inimtekkese reovee sisaldus ainult fekaalist:
– 16,25/65 = 0,25 mg/l = 250 µg/l Zn
– 0,13/65 = 0,002 mg/l = 2µg/l Cd
Paide inimreostus Zn ja Cd
• Inimfekaalid 65 gr kuivainet päevas (Kanalizatsija, Moskva, Strojizdat, 1975)
• Paide linna reoveekogumisala inimreostuskoormus
12000 ie
• Zn kogus inimfekaalist
250x65x12000/1000 = 195000mg/päev
Päevane heitveekogus 4000000 liitrit
Zn kontsentratsioon 195000/4000000= 0,0487mg/l
Cd 2x65x12000/1000 = 1560mg/päev
Cd kontsentratsioon 1560/4000000= 0,39µg/l
Paide reovee Zn ja Cd arvutuslik sisaldus
•
•
•
•
•
Võttes arvesse, et fekaalne inimreostus moodustab 28% kogu Zn koormusest, saame:
49/0,28=175 µg/l
Kogureostus Zn 175 µg/l + joogiveest 15µg/l = 190 µg/l
Võttes arvesse, et fekaalne inimreostus moodustab 20% kogu Cd koormusest, saame:
0,39/0,20=1,95 µg/l
Kogureostus Cd 1,95+ joogiveest 0,04µg/l = 1,99 µg/l
Seega on arvutuslik reovee metallide sisaldus:
– Zn 190 µg/l
– Cd 1,99 µg/l
•
•
•
•
Arvutus on tehtud keskmise heitvee kogusega. Kui heitvee kogus on arvutuses kasutatust 2
korda väiksem (sademetevaene ja madala põhjavee tasemega periood), siis on reostustase
2 korda kõrgem.
Heitvee sisaldus peaks sellest olema lahjenduse ja osalise mudasse mineku tõttu väiksem,
seda näitavad ka seire analüüsi tulemused.
Muda analüüsid näitavad, et Zn ja Cd lähevad mudasse väikestes kogustes, järelikult on
nad reovees iooni tasemel, mis ei lähe mudasse olulisel määral. Seda kinnitab ka heitvee
analüüs, mis näitab, et filtreeritud ja filtreerimata proovides ei ole tulemusel olulist
erinevust.
Teadmata faktor on Zn kontsentratsiooni suurenemine Paide reoveepuhastusprotsessis.
See võib tuleneda raudsulfaadi lisamisest või Zn betoonist väljaleondumisest (värske
betoonmahuti) või analüüsitulemuste varieerumisest.
Pöördosmoosi seade (Väätsa prügilas)
• Tootlikkus 100 m3/päevas
• Maksumus
– Seade 600000 eurot
– Ehitus jm 500000 eurot
– Kokku 1100000 eurot
• Paide vajalik tootlus 5000 m3/päevas
• Seega vaja 50 korda võimsamat seadet
• Maksumus Paide RVP rekonstrueerimisel
– Seade 40x600000 = 24 mln eurot
– Ehitus jm 20x500000= 10 mln eurot
– Kokku 34 mln eurot
Pöördosmoosi kulud
• Väätsa kulud aastas:
–
–
–
–
•
•
•
•
•
•
•
Elekter
15000 eurot
Kemikaalid
42000 eurot
Hooldus 12000 eurot
Kokku
69000 eurot
Heitvee kogus
20569 m3
Jooksvad kulud
3,36 eurot/m3
Kulum
2,45eurot/m3
Kokku
5,81eurot/m3
Paide kulude prognoos
5,0 eurot/m3
Järeldus: sellist hinda ei talu ei Paide ega teised piirkonnad
Praegu siiski muud lahendust ei ole, kui tuleb ära teha, ja väga
kiiresti (juhul kui seadusandlust ei muudeta).
Ettepanekud:
•
•
•
•
•
•
Määrus 99 on ebaselge ja mitmeti tõlgendatav ning vajab seetõttu muutmist. Määruse
koosmõju keskkonnatasude seadusega vajab täpsustamist
Määrus 99 eirab reoveekäitluse teoreetilisi aluseid, mida kinnitavad praktikas selgunud
tulemused, seega tuleks määrus vähemalt heitvees sisalduvate ohtlike ainete
piirnormide osas tühistada
Määrus on välja töötatud arvestamata teaduslike uuringute tulemusi, arvestamata
reoveepuhastite suutlikkuse taset ja suublate tegelikku olukorda, määruse muutmisel
tuleb neid arvestada.
Määruse täitmine on majanduslikult talumatu ja tehniliselt teostamatu, sest
lahendamata on pöördosmoosis tekkiva ohtlikke aineid sisaldava kontsentraadi edasise
käitlemise küsimused. Kui jäävad nõuded, mis eeldavad pöördosmoosi kasutamist, tuleb
eelnevalt riiklikult lahendada tekkivate jäätmete lõplik käitlemine. Pöördosmoosi
kasutuselevõtt on majanduslikult kulukas ja sellest tulenev teenuse hind on klientidele
vastuvõtmatu.
Kokkuvõttes: Tühistada või peatada määruse 99 ohtlike ainete regulatsioonid koheselt,
koos selle alusel tehtud ettekirjutustega, korvates selle alusel vee-ettevõtjatele
tehitatud kulud
Töötada välja praktikas rakendatav meetmekava, mis sisaldab:
–
–
–
–
–
–
Suublate uuring ja hinnang, avalikustamine
Reoveepuhastite heitvee uuring ja hinnang
Tehniliselt täidetavad normid heitveele (sõltuvalt reoveepuhasti suurusest ja suubla olukorrast) Need ei tohiks
sisaldada absoluutset avastamispiiri nõuet, mis ei ole täidetav isegi kaugemas tulevikus.
Normid reovee vastuvõtuks ühiskanalisatsiooni
Tarbimiskultuuri muutmine (välistada fosfaadirikkad ja Zn ning Cd sisaldavad toooted)
Segunemispiirkondade määramine veemajanduskavades, suublate parandamise meetmed ja ajakava
Ettepenekud II
•
•
Ohtlike ainete normide karmistamine peaks toimuma etapiviisiliselt. Lähiajal on
ilmselt võimalik enamus karmistada võrreldes määruses 269 kehtinud normidega
ligikaudu 10 korda. Edasine piirväärtuste vähendamine saab toimuda
elukorralduslike muutuste kaudu, näiteks vähendada või keelata fosforisisaldusega
pesuainete kasutamine, sest põhiline Zn ja Cd kogus lisaks fekaalsele päritolule
tuleneb pesuainete fosfaatide koosseisus olevatest tsingi ja kaadmiumi ühenditest.
Lisaks Zn igasugu kosmeetikaainetest, sh kõõmavabast šampoonist (vaadake
pudelilt koostist!)
Looduskeskkonna kaitsmine ohtlike ainete eest on oluline, siiski peab arvestama
norme kehtestades, kas ja kui karmilt seda on vaja teha ja milleks me ikka
suutelised oleme. Rene Reisneri seisukohta, et kui suubla on korras, siis ei ole
probleemi, võiks järgneval kümnendil järgida. Ka ei tohiks normid nõuda
joogiveeks kasutatava veeallika tegelikust ohtlike ainete sisaldusest karmimaid
nõudeid heitveele. Arvestama peaks ka teaduslike uuringute tulemusi, mitte
lahmima seadusandlikul tasandil suvaliste nõuetega, seda eriti avastamispiiri
mitteületamise osas nende ainete kohta, mis tulenevad inimorganismi tegevusest.
Põhjendamatud ja mittetäidetavad normid annavad soovitule vastupidise
tulemuse
Ettepanekud III
• Jõustada seadusandlus (etappide vahel peaks olema piisav ajavaru, et
eelneva tegevuse tulemus suudaks mõjule pääseda):
– Reovee vastuvõtuks ühiskanalisatsiooni asjakohaste normide kehtastamine ja
kohtpuhastite ehitamise nõudmiseks seadusandluse täpsustamine
– Ohtlike ainete käitluse piiramine seadusandlusega nii olmes kui tööstuses
– Ohtlike ainete sisaldusega jäätmete riikliku strateegi väljatöötamine (kas
ohtlikud ained juhitakse suublasse, suunatakse muda kaudu komposti või
eemaldatakse keskkonnast jäätmehoidlatesse) Olemuse ja koguste
määramine.
– Reoveepuhastusprotsessist eraldatavate ohtlikke aineid sisaldavate jäätmete
käitlemise tingimuste loomine vajadusel (riiklik korraldus)
– Reoveepuhastite projekteerimisnormide kehtestamine
– Heitvee suublasse juhtimise normide kehtestamine (etapiviisiliselt ja alustades
suurematest), nende täitmise meetodid ja rakendamise tingimused.
Suuremate puhastiteni võiks asi jõuda 10 ja väiksemateni 30 aasta jooksul.
– Nõuete täitmise juhendamine ja kontroll sõltuvalt reoveepuhastist ja suublast,
seadusandluse korrigeerimine
Ettepanekud IV
•
Seadusandluses selgelt lahti kirjutada osapoolte kohustused seoses ohtlike ainete
seirega joogiveeallikas, joogivees, üleantavas reovees, heitvees ja suublas ja
saastetasudega :
– KKM kohustused – peaks juhtima kogu sellealast tegevust, mitte vaatama pealt, kuidas enda
tehtud ebaõnnestunud seadusandluse alusel Keskkonnaamet on sunnitud võimatuid asju
nõudma
– Keskkonnaameti kohustused
– Vee-ettevõtja kohustused
– Selgelt sõnastada vee-erikasutusloas nõuete kajastamise kord, mis juhul peab taotlema ohtlike
ainete suublasse juhtimise luba
– Selgelt sõnastada keskkonnatasu maksmise kord (kas peab maksma tasu ka siis, kui heitvees
ohtlike ainete sisaldus on alla seadusandlusega määratud piirväärtust – ühekordne tariif, või
ainult siis kui seire nõue on vee-erikasutusloas kirjas, millal peab maksma ühekordset, millal
100 kordset tasu ja millal 1000 kordset.)
– Millised proovid saavad olla aluseks ülenormatiivse saasteainete sisalduse määramisel, sh
ülenormatiivse saastetasu suuruse arvutamisel. Kas juhuslik punktproov saab olla tasunõude
aluseks või peab olema keskmestatud proov? Või mitme päeva proov? (kas siin arvastatakse
kohtulahendit Põlva Vesi asjas, sest tegemist rahalise nõudega, pole vahet kas arve kliendile
või saastetasu nõue vee-ettevõtjale) Kui pika perioodi kohta võib proovi rakendada?
•
Kaasata vee-ettevõtjaid ja EVEL-i, sest paistab, et ministeeriumil ei piisa
kompetentsi.
Kasutatud kirjandus ja muud allikad
•
POLLUTANTS IN URBAN WASTE WATER AND SEWAGE SLUDGE
Final Report For Directorate General Environment, 2001
http://ec.europa.eu/environment/waste/sludge/pdf/sludge_pollutants.pdf
•
Precipitation of Heavy Metals from Wastewaters, 1997
http://cpe.njit.edu/dlnotes/che685/cls06-2.pdf
•
Kanalizatsija, Moskva, Strojizdat, 1975
•
Ohtlike ainete piirnormid Ameerikas
http://en.wikipedia.org/wiki/Wastewater_discharge_standards_in_Latin_America
•
Singapuri reoveepuhastuse pöördosmoosi saavutatud tulemused
http://www.pub.gov.sg/water/newater/quality/Pages/default.aspx
Lisad
1.
POLLUTANTS IN URBAN WASTE WATER AND SEWAGE SLUDGE
Final Report For Directorate General Environment, 2001
2.
Precipitation of Heavy Metals from Wastewaters
3.
Ameerika normid failis:
4.
Tabel eraldi failis “Suubla seire 102014”
“Summary Table Ameerika”
Proovivõtuprotokollid
5.
6.
7.
8.
9.
Keskkonnaameti seire fail: Paide linn
Paide Vesi omaseire fail: Omaseire
EKUKi analüüs
Reoveesete
EKUK seire
EKUK seire väljavool
10. Singapuri munitsipaalreovee puhastuse pöördosmoosi tulemused

similar documents