Õppeasutuste sisehindamisest Maie Kitsing välishindamisosakond

Report
Õppeasutuste
sisehindamisest
Maie Kitsing
välishindamisosakond, HTM
[email protected]
märts 2011
EFQM “sisehindamise kontekstis”
märts 2011
Õppeasutuste sisehindamine
Sisehindamiskriteeriumid (valdkonnad, määrusega
sätestatud):
 eestvedamine ja juhtimine
 personali juhtimine ja tulemused
 ressursside juhtimine ja tulemused
 töö huvigruppidega ja tulemused
 õppe- ja kasvatustöö ja õpilastega ning
õppeasutusega seotud tulemused
märts 2011
Miks ikkagi sisehindamine?
Kui väärtused juhivad meie tegemisi, siis toimub
üleminek välishindamiselt sisehindamisele.
Võime väita, et tsentraliseerimiselt minnakse üle
detsentraliseerimisele, umbusaldamiselt
usaldamisele, oma tõe kuulutamiselt teiste
tõdede kuulamisele, pean-tegevustelt tahantegevustele ja kogumiselt jagamisele.
Viljar Aro,
Saaremaa Ühisgümnaasium
märts 2011
Sisehindamine / Enesehindamine
 Sisehindamine
(sisekontroll + enesehindamine)
 Enesehindamine
– õppeasutuse kui organisatsiooni
– õppeasutuse juhi
– õpetaja
– õpilase
tasandil
märts 2011
Põhimõtteline muutus 2006. aastal
2006
• Riikliku järelevalve
rolli vähendamine
seaduse tasandil.
• Lõpetati kompleksne
järelevalve, mille
käigus inspektor
andis hinnanguid
õppeasutuse
juhtimisele ja õppekasvatustööle.
märts 2011
• Suurendati
õppeasutuse
omavastutust oma
arengu eest –
kehtestati
sisehindamise
läbiviimise
kohustuslikkus
Arengukava ja sisehindamise seos
Arengukava:
• Eesmärgid
• Eesmärkide
täitmise
indikaatorid ja
hindamiskriteeri
umid
Sisehindamisaruanne
• Arengukavas sätestatud
eesmärkide täitmise
hindamine
• Iga-aastaselt
vahearuanne
• Kolme aasta järel
koondaruanne sisehindamisaruanne
märts 2011
Õppeasutuse arengukava, õppekava , sisehindamisaruande ja muude
dokumentide seos
märts 2011
Arengukava kvaliteet
• Vastavus kaasaegse strateegilise planeerimise
põhimõtetele
• Eesmärkide sõnastus ja mõõdetavus
märts 2011
“Heade “indikaatorite leidmine
• Oluline on leida õiged indikaatorid, mida
(võrdlev)analüüsis kasutada
• Indikaatorid peaks näitama, kas liigume
valitud eesmärgi täitmise suunas.
• Näitajad võivad olla seotud finantsidega,
ajaga, kvaliteediga, rahuloluga jne
märts 2011
Tegevusnäitajad
Riiklikud (avalikustatud EHIS-s) ja õppeasutuse tegevusnäitajad
Eestvedamine ja
juhtimine
Personalijuhtimine
Ressursside juhtimine
RIIKLIKUD
TEGEVUSNÄITAJAD
ÕPPEASUTUSE POOLT
VALITUD
TEGEVUSNÄITAJAD
Koostöö juhtimine
Õppe- ja
kasvatusprotsessi
juhtimine
märts 2011
ÕPPEASUTUSE
ARENGUKAVA ja
ÕPPEKAVA
(eesmärgid ja
prioriteedid)
Võrdlevanalüüs
Võrdlevanalüüs on tõhususe saavutamisele
suunatud tehnika (Cowper&Samuels, 2001), mis
põhineb:
• ühe organisatsiooni võrdlemisel teisega
• või organisatsiooni võrdlemisel standardiga
• (või oma organisatsiooni ajas).
NB! Küsimus ei ole mitte niivõrd selles kuivõrd palju
teised on paremad, vaid selles, kuidas nad on
saavutanud paremaid tulemusi
märts 2011
Hindamismeetodid
• Dokumentatsiooni, sealhulgas kooli õppekava
ülevaatamine erinevatest aspektidest lähtuvalt
• Tundide ja klassiväliste ürituste vaatlus
erinevatest aspektidest lähtuvalt (kasutatavad
õpetamisemeetodid, õppimisstiilid jne)
• Rahulolu/tagasisideküsimustikud õpilastele,
vanematele, õpetajatele jt huvigruppidele
• Intervjuud õpilaste, õpetajate ja
lapsevanematega
• Ümarlauad huvigruppidega
• Õpilaste vaatlus
• jne
märts 2011
Mida õppeasutuses üldjuhul tehakse
(hinnatakse)?
Õppetunni
külastused,
kokkuvõtted
märts 2011
Väiksema tähelepanu all on olnud …
Kooli eripära
Õppetundide ja kl.
välise töö analüüsid
lähtuvalt
üldpädevustest
märts 2011
Täienduskoolituse
mõju analüüsid
Kujundav
hindamine
Õppeasutuseõppekava analüüsimine
Õppekava eripära väljatoomine:
• Õpilaskontingendile iseloomulikud jooned
ja kooli võimalused sellega arvestamiseks.
• Kogukonna ootused.
• Piirkonna ajaloolised, kultuurilised,
looduslikud iseärasused.
märts 2011
Täienduskoolituse mõju analüüsid
NB! Täienduskoolituse planeerimine - üks
osa arengukavast (PGS)
• Täienduskoolituse valiku analüüsid
• Täienduskoolitusel osalemise analüüsid
• Täienduskoolituse mõju avaldumine
õppetundides/klassivälises töös
märts 2011
Õppemeetodite analüüs
Oluline, et õppetundide, sealhulgas lahtiste
tundide külastuste tulemusi analüüsitakse.
Vastused küsimustele:
• Kas on analüüsitud, milliseid õppemeetodeid
kasutatakse, kas on teadvustatud, et erinevate
õppemeetodite kasutamine võimaldab
õpilastes kujundada erinevaid üldpädevusi.
märts 2011
Üldpädevused ja hindamine
Väärtuspädevus
Sotsiaalne pädevus
Enesemääratluspädevus
Õpipädevus
Suhtluspädevus
Matemaatikaalane
pädevus
7. Ettevõtlikkuspädevus
I.
Üldpädevuste
omandamiseks loodud
tingimused: teemade
olemasolu,
õppemeetodid ja –
vormid, klassiväline
töö, sh huvitegevus
II.
Üldpädevuste
omandatus
1.
2.
3.
4.
5.
6.
märts 2011
Üldpädevuste omandatuse indikaatorid. Näide
Õpipädevus
Suutlikkus organiseerida õpikeskkonda
ja hankida õppimiseks vajaminevat
teavet; planeerida õppimist ning seda
plaani järgida; kasutada õpitut,
sealhulgas õpioskusi ja -strateegiaid,
erinevates kontekstides ning probleeme
lahendades; analüüsida oma teadmisi ja
oskusi; tugevusi ja nõrkusi ning selle
põhjal edasiõppimise vajadust.
Hindamiskriteeriumid:
1.
Klassikursuse kordajate % on null
2.
Õpilaste puudutud õppetunnid on
alla … % tundide kogumahust
märts 2011
Tegevused:
 Õppetundidest osavõtmine
 Klassivälisest tööst osavõtmine
 Õpilaste eneseanalüüsimiseks
võimaluste loomine
Indikaatorid:
 Õppetundidest puudumine
 Klassikursuse kordamine
Hindamismeetodid:
 Õpitulemuste analüüs
 Puudumiste analüüs
 Õpitulemuste ja puudumiste
võrdlevanalüüs
 Õpilaste eneseanalüüsiks loodud
võimalustest küsitlus
Ainevaldkonnaalaste õpitulemuste
analüüsimine
Õpitulemused ei ole
ainult TT, eksamid,
Meetodid:
olümpiaadid
1. Õpitulemuste analüüs:
 Kooliastmeti – üleminekute “pehmendamise” vajadus
 Õpilaste tulemused “uues” õppeaines
 Jaotus poisid/tüdrukud – kas arvestatakse soolisi iseärasusi
 Individuaalne – kas õpitulemused on võimetekohased ja
piisava väljakutsega
2. Õpitulemuste võrdlused õppeasutuse seatud eesmärkidega
3. Õpitulemuste võrdlused võrdlusgrupi tulemustega.
4. Õpitulemuste / õpilaste /pedagoogide küsitluste;
pedagoogide täienduskoolitustel osalemise (õppeainete
küsitlused) võrdlused
märts 2011
Tugevuste ja parendusvaldkondade
väljatoomine
PROTSESS/LÄHENEMINE
?
TULEMUS
Tugevuste/parendusvaldkondade
väljatoomine ei tähenda
heade/nõrkade tulemuste
kirjeldamist, vaid tulemuste
analüüsimise põhjal tehtud
järeldusi – mis on tugevad
valdkonnad (alavaldkonnad) ja mis
kitsaskohad
Protsess ei saa olla
tugev/lähenemine õigustatud kui
tulemust pole ja vastupidi.
?
märts 2011
Parendused sisehindamise valdkonnas
• Raskeks on osutunud kõikide hindamisvaldkondade,
sealhulgas õppe- ja kasvatustegevuse analüüsimine;
koostatakse tegevuse kokkuvõtteid - kirjeldusi, kui ei
analüüsita tulemusi ega tulemust kujundavaid protsesse.
Õppeasutuse juhtkond, õpetajad ja muu personal vajab
analüüsialaseid teadmisi ja oskusi.
märts 2011
Miks HTM algatas sisehindamise
nõustamise?
Anda õppeasutuste juhtidele tuge oma
organisatsiooni juhtimisel – adekvaatne
kõrvalpilk õppeasutusele:
 oma tegevuse planeerimisel (arengukava, kooli õppekava);
 arengukavas ja kooli õppekavas sätestatud eesmärkide hindamisel;
 õppeasutuse tulemuslikkuse hindamisel.
Täiustada õppeasutuste juhtimise kvaliteeti –
selgitada kitsaskohad õppeasutuste juhtimisel, toetada/suunata saadud infoga HTM-i
osakondade tööd (üldharidus – õigusaktid, kõrgharidus – õpetajakoolitus, VHO –
järelevalev, sisehindmaise koordineerimine), kõrgkoolide ja täiendõppeasutuste tegevus
jne.
Leida õppeasutustest parimaid kogemusi – luua
õppeasutuste vahel võimalusi kogemuste levitamiseks ja jagamiseks.
märts 2011
Võimalused nõustamiseks
Variandid:
• Õppeasutuse algatatud nõustamine
• HTM-i algatusel nõustamine
märts 2011
Nõustamise korraldus (1)
Variant 1
Õppeasutuse algatatud nõustamine:
•
Õppeasutus valib ise nõuniku
•
Aeg, koht, tasu – kokkuleppeline, õppeasutus sõlmib
nõunikuga ise lepingu
•
Nõunik võib aidata sisehindamist läbi viia (nn protsessi
nõustamine) või annab õppeasutusele tagasisidet
sisehindamisaruande jm dokumentide põhjal –
õppeasutus ise otsustab
•
Õppeasutus esitab elektrooniliselt ja digiallkirjaga HTMi sisehindamisaruande (pidajaga kooskõlastatud) ja
nõuniku koostatud tagasisidearuande
•
Esitada saab aastaringselt
märts 2011
Nõustamise korraldus (2)
Variant 2
HTM-i algatatud nõustamine
Õppeasutus edastab taotluse ja koolipidajaga
kooskõlastatud sisehindamisaruande elektrooniliselt
(word’i versioonis) HTM-i
HTMi välishindamisosakond (VHO) otsustab (ca 2 korda
aastas), koostatakse valim, kinnitab minister
VHO võtab kontakti valitud nõunikuga, teeb nõunikuga
lepingu
VHO edastab nõunikule elektrooniliselt õppeasutuse
sisehindamisaruande
Nõunik viib läbi nõustamise
Nõunik edastab digiallkirjaga kinnitatud
tagasisidearuande VHO-le ja õppeasutusele
VHO teeb nõunikuga tööde vastuvõtmise akti
märts 2011
Nõuniku tagasisidearuanne
Nõunik annab tagasisidet:
• planeerimisele (arengukava, kooli õppekava)
• sisehindamise üldisele korraldusele
• konkreetsem tagasiside hindamiskriteeriumiti kui adekvaatselt on õppeasutus end
analüüsinud (strateegiline planeerimine ja eestvedamine;
personali ja ressursside juhtimine, koostöö huvigruppidega, õppe- ja
kasvatusprotsess; tulemused)
Nõunik toob välja õppeasutuse:
• olulisemad tugevused, ca 5
• parendusvaldkonnad, ca 5
märts 2011
Sisehindamine: mõtteviisi muutmine
Tehnilised aspektid:
 eesmärkide seadmine ja
omaksvõtt, indikaatorite
määramine
 hindamisobjektide määratlus,
 hindamiskriteeriumid
 hindamise planeerimine:
vahendite ja töö korraldus,
 andmete kogumine,
 andmete analüüs,
 tulemused ja otsused tulemuste
põhjal,
 metahindamine,
 lõplik aruanne.
Hindamiskultuur
 Iseenda ja organisatsiooni arengu
väärtustamine.
 Õppimise väärtustamine.
 Analüüsiks vajaliku hindamise
põhimõtteline omaksvõtt.
Ilma analüüsita puudub
areng
Bertrand Russell (1872 -1970)
)
märts 2011

similar documents