ettekanne - Riigikogu

Report
Riigi kinnisvara ja
Riigi Kinnisvara AS
Rahandusministeeriumi riigivara
osakond
12.04.2013
Miks RKAS?
2001 – RKAS asutamine
•
•
•
•
Vabastada riigiasutused majavalitsemisest, keskendumine riigi valitsemisele
Pädevuse koondamine, et riik oleks tugevam partner
Mastaabiefekt
Finantsvõimendus (laenuraha kasutamine eelarvetasakaalu mõjutamata)
2007 – Riigi kinnisvarategevuse strateegia
• RKAS määrata keskseks teenusepakkujaks uue riigivaraseadusega
• Üleminek üürimudelile 2014 lõpuks
2008 – RKAS arvamine valitsussektorisse
• Vähendas RKAS eelist valitsussektori välise investeerijana
2010 – Inventuuri tulemused, valitsuse otsus varade
üleandmise kohta lõpuks
• Mittevajalikud varad 2010 lõpuks
• Vajalikud varad 2014 lõpuks, 2 aastane üleminekuperiood
Riigiasutuste kasutuses hooned, m²
Renditud
RKASlt,
440000
Renditud
teistelt,
101000
Omand
RMK,
99000
Omand,
v.a KAM ja
RMK,
1240000
Omand
KAM,
330000
Ei sisalda RKAS-le üle antud mittevajalikku vara ja teistele
isikutele välja renditud RKAS-i vara.
Kokku 2 220 000 m².
Vajalik 1,6-2,0 miljonit m².
Kas RKAS on kallis?
1 m² kinnisvarakulu võrdlus (eurot/kuus)
Üüritud RKAS-lt
Teenused ja
tegevused
Teenused
üürihinnas
Omandis, ise haldamine
3,5
Majandamiskulud +
personalikulud
Remont
Vajalik 3,5%
taastamismaksu
musest
3,5
Soetatud materjalid +
personalikulud;
tellitud tööd
?
Kapital
Üür, kas turuvõi kulupõhine
8,0
Esmane investeering
ja parendused
?
Käibemaks
Lisandub
kõikidele
komponentidele
3,0
Vaid soetatud kaubalt
?
Kokku
Lisaks mööbel, parkimine jms
18,0
3,0 + ?
3,0 + ?
Probleemiks on ressursi nappus ja
puudulik informatsioon
• Hinnanguline kogukulu ca 250 mln € aastas
– Tegelikest kuludest ülevaade lünklik, koondpilt puudub
– Saldoandmike järgi kinnisvara jooksev kogukulu 78 mln 2012.a.
– Investeeringud – eelkõige uute objektide ehitus
• Hinnanguline remondikulu säilimise tagamiseks (eeldusel,
et remondivõlg puudub), on kuni 84 mln € aastas
– Vajalikud investeeringud remondivõla likvideerimiseks kuni 64 mln €
aastas (10 aasta jooksul vajab taastamist 40%)
– Alates 01.01.2014 vajalik 3% pinnast aastas renoveerida energiatõhususe
miinimumnõuetele vastavaks, so kuni 72 mln € aastas.
• RKAS on üks võimalik lahendus (mitte probleem)
– Tsentraalne valitsemine kompetentsikeskuste kaudu on ka
välisriikides levinud praktika ja tõestanud tõhusust
RM väljakutse 2013-2014 on
informatsiooni parandamine
Kinnisvara tegevuste planeerimine
RKAS
Kinnisvara kasutus ja
kulude planeerimine
Riigi
KVR
Riigi finantsjuhtimise IS
Eelarve
planeerimine ja
täitmine
Keskne ülevaade riigi kinnisvararegistris,
tegevuste ja kulude juhtimine
lähtuvalt põhitegevuse vajadustest
nn TOI strateegia
Tsentraliseerida
Optimeerida
Investeerida
• professionaalsed
tehingud
• efektiivsem
haldamine
• ülevaade
portfellist
• täpsustada
vajadused (riik)
• täpsustada
võimalused
(RKAS)
• sõlmida
üürilepingud
kokkulepitud
kulude ja
kvaliteedi
tagamiseks
• mittevajalikud
realiseerida
Investeeringud optimeeritud portfelli!
RM ettepanek eelarveotsusteks:
investeeringutaotlused
• Eelistada remonti uusehitustele (kui see on
majanduslikult põhjendatud), et tagada vara
säilimine ja vastavusse viimine energiatõhususe
miinimumnõuetega.
• Eelistada arendusprojekte, millega saavutatakse
suurem energiatõhusus (vastavus liginullenergia
nõuetele).
• Eelistada investeerimist RKAS-i kaudu tagamaks
piiratud ressursside täpne paigutus.
• Eelistada valitsemisalasid, kes on rakendanud
meetmeid kulude optimeerimiseks.
RM ettepanek eelarveotsusteks:
tegevuskulud
• Tegevuskulude kasv peab olema väga hästi
põhjendatud.
• RKAS-i objektidel remondikomponendi
lisamine ja üleminek turuüürile (vastavalt
võimalustele)
–
–
–
–
–
üürilepingus kokkulepitud kohustused
kooskõlas valitsuse kinnisvarapoliitiliste otsustega
kasutus ja protsessid paremini optimeeritud
parem ülevaade kuludest
korrashoiukulude pikaajaline planeerimine
Tänan tähelepanu eest!

similar documents