Sõnnikumajandus ja kasvuhoonegaasid

Report
Sõnnikumajandus ja kasvuhoonegaasid
Kliima, ressursid ja põllumajandus
12.-13. november 2014
Nakatu
Allan Kaasik
Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut
Sõnnikumajandus ja kasvuhoonegaasid
Regulatsioonid
Põllumajandusministri määrus:
„Eri tüüpi sõnniku toitainete sisalduse arvestuslikud väärtused, sõnnikuhoidlate mahu
arvutamise metoodika ja põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise
koefitsiendid“ (14.07.2014 nr. 71)
https://www.riigiteataja.ee/akt/116072014008
Keskkonnaministri määrus:
„Looma- ja linnukasvatusest välisõhku
määramismeetodid“ (25.03.2014 nr. 8)
eralduvate
saasteainete
heitkoguste
https://www.riigiteataja.ee/akt/128032014033
PVT hindamise juhend:
Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses
(2013)
http://www.ippc.envir.ee/docs/PVT/Uuendused/PVT_tooversioon_30_11_2013.pdf
Sõnnikumajandus ja kasvuhoonegaasid
Sõnniku (väljaheidete) keskmine produktsioon aastas
looma ja sõnnikuhoidla (sõnniku tüübi) tasemel
Looma liik
Sõnniku kogus2, t/aasta
vedelsõnnik
k.a. ≤ 7,9
poolvedel sõnnik
k.a. 8,0-19,9
tahesõnnik
k.a. 20,0-24,9
sügavallapanusõnnik
k.a. ≥ 25,0
22,9
24,7
23,9
21,8
22,6
Nuumikud
0,5
0,5
0,5
0,5
0,6
Munakanad (100
lindu)
4,4
-
4,3
-
4,8
Piimalehmad3
1
Väljaheidete kogus1
t/aasta
Looma tase (roe +uriin)
Hoidla tase (+ kõik lisandid, - kaod; aastaringne laudaspidamine)
3 Piimatoodang 8725 kg aastas
2
Sõnnikumajandus ja kasvuhoonegaasid
Metaani teke ja emissioon looma organismist
Looma Liik
Piimalehmad
Veised (v.a. piimalehmad)
Sead1
1
Metaani (CH4) teke
kg/aasta
128,0
53,0
1,5
Loomakoha kohta
* Globaalses maastaabis on peamiseks loomakasvatusega seonduvaks metaani allikaks mäletsejalised (veised,
lambad). Metaan tekib mäletsejalistel eeskätt eesmaos (vatsas) kiurikka söödaratsiooni mikrobiaalse seede
kõrvalproduktina. Monogastrilistel e. lihtmaolistel loomadel (siga, hobune) eesmagu puudub, teatav kogus
metaani tekib käär- ning jämesoole mikroobide elutegevuse tulemusena, kuid tekkiva metaani kogus on
kümneid kordi väiksem.
* Looma organismile on metaan mittevajalik. Kogu seedetraktis tekkiv metaan lendub.
Sõnnikumajandus ja kasvuhoonegaasid
Seedeprotsesside käigus lenduva metaani
kogus loomaliikide lõikes maailmas (2004)
Liik
Piimaveised
Liha- jt. veised (v.a. piimaveised)
Pühvlid
Lambad ja kitsed
Sead
Kokku
Metaani emissioon
milj t/aasta
15,69
50,16
9,23
9,44
1,11
85,63
Sõnnikumajandus ja kasvuhoonegaasid
Metaani tekke vähendamise võimalused seedeprotsessides
Efektiivseid ja laialdaselt kasutatavaid võtteid, mis olulisel määral vähendaksid
põllumajandusloomade seedetraktis tekkiva metaani kogust, ei ole.
* Kiurikaste söötade mehhaaniline ja keemiline töötlemine
- peenestamine (söömuse suurenemine)
- põhu töötlemine alustega (seebikivi), ammoniaagiga vms
* Vatsafermentatsiooni mõjutavate söödalisandite söötmine (monensiin);
* Loomade geneetilise toodanguvõime suurendamine;
* Viljakuse parandamine (vajatakse vähem loomi soovitud toodangukoguse saamiseks);
* Rohumaaviljeluse intensiivistamine;
* Vatsafermentatsiooni optimeerimine ja sünkroniseerimine.
Sõnnikumajandus ja kasvuhoonegaasid
Metaani teke sõnnikuhoidlatest
Looma liik
Sõnniku tüüp
Vedelsõnnik
Piimalehmad
Tahesõnnik
Vedelsõnnik
Veised (v.a. piimalehmad)
Tahesõnnik
Sead1
Vedelsõnnik
Tahesõnnik
Linnud1
Tahesõnnik
Metaani (CH4) teke
kg/ aasta
21,0
3,0
6,0
1,1
5,5
0,6
0,078
1 Looma- või linnu koha kohta
* Metaani tekke eelduseks on anaeroobne keskkond. Kuna tahesõnnikus on hapniku rohkem,
siis tekib ka vähem metaani.
Sõnnikumajandus ja kasvuhoonegaasid
Metaani emissioon maailmas loomaliikide ja peamiste
tootmisviiside lõikes (2006)
Sõnnikumajandus ja kasvuhoonegaasid
Metaani emissiooni vähendamise võimalused sõnniku
säilitamisel
* Vedelsõnnikuhoidlate katmine
* Sõnniku anaeroobne fermentatsioon. Biogaasi tootmine ja selle kasutamine
transpordikütusena või elektri- ja/või soojusenergia tootmiseks
Sõnnikumajandus ja kasvuhoonegaasid
Põllumajanduslikest allikatest lenduv N2O
* Lämmastikoksiidid tekivad loomakasvatuses sõnniku ladustamise ja käitlemise käigus. Looma
organismis dilämmastikoksiidi ei teki.
* Lämmastikoksiide tekib rohkem tahesõnnikutehnoloogiate rakendamisel. Vähendades sõnniku
säilitamisel metaani emissiooni dilämmastikoksiidi lendumine tavaliselt suureneb
* Arvestuslikult lendub ladustatud sõnnikust maailmas aastas keskmiselt 1,1 milj tonni ning
karjatamise käigus pinnasele sattunud ning laotatud sõnnikust 5,8 milj tonni dilämmastikoksiidi.
Sõnnikumajandus ja kasvuhoonegaasid
Dilämmastikoksiidi lendumine sõnnikuhoidlatest
Sõnniku liik
Vedelsõnnik
Tahesõnnik (v.a linnusõnnik)
Sügavallapanusõnnik (v.a linnusõnnik)
Linnusõnnik (tahe- ja sügavallapanusõnnik)
Lendumine
%
0,1
2,0
1,0
0,1
* Dilämmastikoksiidi lendumine suureneb ujuvkatete kasutamise ja naturaalse kooriku tekke
korral (üleminek aeroobsest keskkonnast anaeroobsesse).
Sõnnikumajandus ja kasvuhoonegaasid
Vedelsõnnikuhoidlate tüübid
Ringja põhiplaaniga (betoonist)
madala seinaga, avatud hoidla
Ringja põhiplaaniga (terasest) kõrge
seinaga, avatud hoidla
Laguun
Ringja põhiplaaniga (betoonist),
permanentse katusega hoidla
Sõnnikumajandus ja kasvuhoonegaasid
Tahesõnnikuhoidlate tüübid
Sõnnikuaun põllul
Tahe, turbaga kaetud linnusõnnik
betoneeritud väljakul
Ammoniaagi emissioon looma kohta
aastas ca 60 kg
Tahesõnniku osakaal pidevalt
väheneb. Eesti
piimakarjakasvatuses oli 2000.
aastate alguses tahesõnniku
osakaal ca 100 %. Praeguseks on
Ammoniaagi emissioon looma kohta
see hinnanguliselt vähenenud
aastas ca 81 kg
30-40 %-le, kuna uutes
(renoveeritud) suurlautades
kasutatakse eranditult
vedelsõnniku tehnoloogiaid.
Sõnnikumajandus ja kasvuhoonegaasid
Sõnniku laotamise tehnoloogiad
Vedelsõnniku paisklaotur
Lohisvooliklaotur
Ammoniaagi emissioon looma kohta
aastas ca 81 kg
Tahesõnniku paisklaotur
Ammoniaagi emissioon looma kohta
aastas ca 60 kg
Injektorlaotur
Ammoniaagi emissioon looma kohta
aastas ca 5 kg
Sõnnikumajandus ja kasvuhoonegaasid
Kasvuhoonegaaside emissiooni trendid eesti loomakasvatuses
Seedeprotsessid: Summaarne metaani emissioon pikemas perspektiivis pigem
suureneb, kuna veiste (piima- ja lihakari) arv suureneb.
Sõnnikuhoidlad: Katmata vedelsõnnikuhoidlate osakaalu kasv – summaarne metaani
emissioon suureneb. Katusega hoidlad – metaani emissioon väheneb. Ujuvkatted,
Ammoniaagi emissioon looma kohta
loomuliku kooriku teke – metaani emissioon suureneb,
dilämmastikoksiidi emissioon
aastas ca 81 kg
suureneb.
Tahesõnniku
osakaalu
vähenemine
piimakarjakasvatuses
–
summaarne
dilämmastikoksiidi lendumine väheneb.
Lihaveiste arvukuse suurenemine (tahe- ja sügavallapanusõnnik) – dilämmastikoksiidi
lendumine suureneb.
Sõnniku laotamine ja karjatamine: Karjatamise ja tahesõnniku osakaalu vähenemise
tõttu piimakarjakasvatuses summaarne dilämmastikoksiidi lendumine
väheneb.
Lihaveisekasvatuses trend vastupidine.
Ammoniaagi emissioon looma kohta
aastas ca 60 kg
Tänan tähelepanu eest!
Ammoniaagi emissioon looma kohta
aastas ca 81 kg
Ammoniaagi emissioon looma kohta
aastas ca 60 kg
Ammoniaagi emissioon looma kohta
aastas ca 5 kg

similar documents