03A.Närvisüsteem

Report
Närvisüsteem
IR
Kasutatud: A. Tenhunen jt. Bioloogia III Inimene, Avita, 2008
Närvisüsteemi kaudu toimuv regulatsioon
– NEURAALNE REGULATSIOON
 Närvisüsteem jaguneb kaheks

◦ Kesknärvisüsteem
 Peaaju (100 miljardit neuronit + neurogliia e
närvitoes)
 seljaaju
◦ Piirdenärvisüsteem
 Närvid mis ühendavad kesknärvisüsteemi teiste
keha piirkondadega
Närvikude

Võtab vastu ärritusi, töötleb neid, kannab
erutust edasi ja salvestab
Neuron e. närvirakk
dendriit
Akson e. neuriit
Dendriit – liigub erutus närvirakku
 Neuriit – liigub erutus teistele neuronitele
või elunditele
 Närvirakul on üks neuriit aga erinev arv
dendriite

Närv koosneb
Närvikiududest
(neuriit koos
müeliinkestaga)
 Närvitoeserakkudest
ehk neurogliiast
 Sidekoest
 veresoontest

Erutuse ülekanne ühelt närvirakult
teisele
dendriit – lühem, võtab vastu;
neuriit - pikem, annab edasi
Sünaps – koht, kus ühe neuroni neuriit
puutub kokku teise neuroni dendriidiga.
Sünapsis on neurotransmitterid ehk
mediaatorid, mis vahendavad impulsi
liikumist.Vajalikud K ja Na ioonid.
Sünapsid töötlevad signaale: võimendavad,
väldivad, suunavad.
Sünapsis toimub keemiline ülekanne
Presünaptiline membraan
Postsünaptiline menbraan
retseptoritega
Sünaptiline pilu
KESKNÄRVISÜSTEEM
PIIRDENÄRVISÜSTEEM
Sensoorne
Somaatiline
närvisüsteem
närvisüsteem
Retseptoritest KNS –i KNS-ist
signaale toovad
skeletilihastesse
tundenärvid
signaale viivad
motoorsed närvid
Autonoomne närvisüsteem
Näärmetesse, elunditesse ja
silelihastesse signaale viivad närvid
Sümpaatiline
närvisüsteem
Parasümpaatiline
närvisüsteem
Talitleb aktiivses Talitleb
seisundis
puhkeseisundis
Autonoomne närvisüsteem
Reguleerib siseelundite talitlust
 Näärmetesse, südamesse ja silelihastesse
suunduvad närvid
 Tegevust reguleerib hüpotaalamus ehk
ajuripats – vaheaju põhjas paiknev KNS-i
osa

Refleksid, refleksikaar
– kiire reaktsioon

Signaal -> kesknärvisüsteem (signaali
töötlemine) -> vastuvõtvad rakud
Infotöötlus kesknärvisüsteemis
Aju kulutab oma kaaluga võrreldes 16 X
rohkem hapnikku kui mõni teine kude
 Läbi aju voolab igas minutis aju kaaluga
võrdne hulk verd
 Peaajus umbes 100 miljardit üksteisega
seotud närvirakku ja samapalju gliiarakke
 Hallaine moodustavad närvirakkude kehad
ja müliintupeta dendriidid
 Valgeaine moodustavad müeliintupega
aksonikimbud

Peaaju
mõhnkeha
Hüpotaalamus ja ajuripats
Peaaju osad:

Suuraju
◦ Vasak ajupoolkera vastutab kõne ja kõnest
arusaamise eest
◦ Ajukoor kontrollib aistingute teadvustamist,
liigutuste tahtlikku reguleerimist,
intellektuaalseid talitlusi
◦ Suuraju poolkera jaguneb neljaks sagaraks
Suuraju poolkera sagarad

Otsmikusagar
◦ Kõne, mõtted, tunded, mõjutab isiksust, teadvust

oimusagar
◦ Helide tuvastamine ja tõlgendamine
◦ Mälu kujunemine

Kiirusagar
◦ Puute-, soojus-, surve- ja valuärritused

Kuklasagar
◦ Võtab vastu ja töötleb visuaalset informatsiooni
Seljaaju
◦ Vahendab peaaju ja teiste elundite vahelist
informatsiooni

similar documents