II Turutõrked ja väliskulud

Report





Turutõrked
Välismõjud
Välismõjude
internaliseerimismeetmed
Pigou’ maks kui õiglane
keskkonnamaks
Coase’i teoreem kui alternatiiv
Pigou’ maksule
1. Inimene tegutseb ratsionaalselt, lähtuvalt
formaalloogika printsiipidest, lähtuvalt
tõenditest (Descartes, Piaget jt)
2. Isekas ja ratsionaalne eesmärgistamine ei
tekita majanduses mitte kaost, vaid
“nähtamatu käe”, mis optimeerib
konkurentsi ja vaba turu kaudu majanduse
maksimaalsele efektiivsusele (Smith)
Tähendab: valitsus ei pea majandusse sekkuma
1. Inimene ei järelda ratsionaalselt,
formaalloogika on ülejõukäiv ja vähevajalik
(Wason, Stenning & Lambalgen,
Verschueren, Cosmides & Tooby jt)
2. Turutõrked
Turutõrked
Olukorda, kus turg ei tule toime oma rolliga, st kus turg
iseenesest ei toimi ega loo Pareto-efektiivset ressursside
allokatsiooni, nimetatakse turutõrkeks.
• Turutõrke puhul peetakse põhjendatuks valitsuse sekkumist
ja kui see on seotud turutõrke likvideerimisega.
• Turutõrgete aspektist peaks valitsus tegutsema järgmistes
valdkondades ja järgmistel puhkudel:
– Vaba konkurents ehk konkurentsi tõkestavate monopolide tegevuse
piiramine.
– Suuruseelised ja kulutuste pöördumatus
– Avalike kaupade tootmine või nendega varustamine.
– Majandus- ja muu tegevuse välis- või kõrvalmõjud.
– Puudulikud turud.
– Infotõrked.
– Majanduse tasakaalutus (tööpuudus ja inflatsioon).
– Kohandumisprobleemid
VÄLISMÕJUD
Turutõrgete üheks osaks on nn “välismõjud”.
• Vee ja õhu saastamine on kaks kõige üldisemat näidet nähtuste kohta, mida
majadnusteadlased nimetavad välismõjudeks.
• Kui üksikisik või firma mõjutab oma tegevusega teist isikut või firmat, kes selle
eest ei maksa ega saa tasu - on samuti tegemist välismõjuga.
VÄLISTEGURITE ERINEVUSED
• Positiivsed välismõjud:
•
-mesinik;
•
-lilleaed;
•
-väikesed hulgifirmad suurema lähedudes.
• Negatiivsed välismõjud:
•
-vee või õhu saastamine
• Tähtis välismõjude liigitus hõlmab ühisest ressursist tulenevaid probleeme:
•
-nafta;
•
-kala.
• *Välismõjusid tekitavad tootjad ja tarbijad:
•
-mittesuitsetaja suitsetajatega ühes ruumis;
•
-praht minu murul (otsesed).
VÄLISMÕJUD
Meetmed, mida riik välismõjurite puhul rakendab:
•
-maksud ja trahvid;
•
-subsiidiumid positiivsete mõjude puhul;
•
-keelud ja kitsendused (litsentsid);
•
-omandiõiguse kehtestamine seaduslikke teid pidi
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
8.
Värvivabrik reostab kalarikast järve,
Keskküttekorsten tahmab elurajoonis,
Alusuuringud ei ole patenteeritud,
Põllumehed teevad maastikukujundust,
Elurajooni heitveed satuvad jõkke,
Naabri juures on lärmakas pidu,
Kohviku naaber on iluaednik,
Naaber teeb oma majaümbruse korda.
Mõju Tootmine
Tarbimine
Teke
Tootmine
Alusteadus
Tarbimine
Haridus
Põllumajanduslikud
maastikud
Ühishobid,
võrgustikud
Avalik pakkumine
Liitmine, ühine
tootmine
3. Normid ja keelud
4. Maksud/lõivud ja
subsiidiumid
1.
2.
5. Läbirääkimine
5.1. kahjuvastutusega
5.2. kahjuvastutuseta
6. Kaubeldavad õigused
7. Vastutusõigus:
7.1. ohustamisvastutus
7.2. süüvastutus
Staatiline efektiivsus (SE): missugused on poliitika
eesmärgi saavutamise kulud
2. Dünaamiline efektiivsus (DE): missuguseid
stiimuleid luuakse väliskulude edasiseks
vähendamiseks ja välistulude suurendamiseks
3. Tabamistäpsus (TT): kui täpselt püstitatud
eesmärk saavutatakse
 Jaotusmõjud tulevad arvesse poliitika teostamisel
1.
Rivaliteet Jah:
Välistatavus Erahüvis
Ei:
Avalik hüvis
Jah: Individuaalhüvis
Informatsioon:
soovitav
Julgeolek:
soovitav ja
vajalik
Leib: ei
soovitav ega
vajalik
Ei: Kollektiiv- Teedevõrk:
hüvis
vajalik
Kulud
k K (x)
Kogukulu
p(x)S + k
K
(x)
M
Vältimiskulu
p(x)S
N
Kahjuootus
x*
x’
x’’
Ettevaatus






Vajalik lepinguvabadus
Määratletud käsutusõigused (ükskõik siis
kuidas)
Mõõdukad ja võrreldavad
transaktsioonikulud
Asjaosaliste arv
Strateegilise käitumise oht
Võime välismõju hinnata
Kombineerib läbirääkimisi ja väliskulumaksu
Riik määrab kahjustatute esindajana kindlaks
lubatava kahju ulatuse ja annab selles ulatuses välja
kahjustamisõigusi
 Algjaotus tasuta või oksjonil





Sotsiaalsete kulude probleem (1960)
Coase uuris välismõjusid (externalities),
Pigou kriitika
Coase’i teoreem: kui pole tehingukulusid,
siis negatiivsete välismõjude tekitajad ja
nende ohvrid jõuavad ise omavahel läbi
rääkides efektiivse lahenduseni.


Osa välismõjusid on väga raskesti
mõõdetavad ning nii nende päritolu
(väljastajad) kui ka mõju vastuvõtjad on
tundmatud.
Näiteks võib tuua keskkonnareostuse oma
ebamääraste ruumiliste (ka rahvusvaheliste)
ja ajaliste parameetritega.


Sageli on välismõju korral palju väljastajaid
ja/või vastuvõtjaid, mis teeb omavahelised
läbirääkimised võimatuks või vähemalt väga
kulukaks.
Vaid
need,
kes
loodavad
oma
läbirääkimiskuludest suuremat hüvitist, on
kõnelusteks valmis.


Isegi kahe läbirääkija korral pole lahendus
ühene.
Diplomaatiline osavus ja muud tegurid
pealkirja all “võim” võivad kaasa tuua hoopis
teistsugused maksed kui eeldatud võimuvaba
kohandumiskäitumine.
Kulud info hankimiseks välismõju ja nende osaliste
kohta võivad olla väga, kohati lausa lõpmatult
suured. Läbirääkimiskulud sõltuvad läbirääkijate
arvust.
 Just suured transaktsioonikulud teevad enamusel
juhtudest välismõju eraviisilise internaliseerimise
osaliste seisukohalt juba ette mõttetuks.


Riigi sekkumise
vajadus väheneb kui
eraviisilised
läbirääkimised ja
kokkulepped
välismõjudega seotud
õiguste ostu-müügi üle
on tõenäolised

Riigi sekkumine on
vajalik sest enamasti ei
saa suurte
transaktsiooni-kulude
tõttu loota välismõjude
eraviisilisele
internaliseerimisele

similar documents