Õpikäsitlus ja õpetaja

Report
Õpikäsitus ja õpetaja
Heli Mattisen
Strateegia juhtrühma liige
Õppija, õpetaja, õpikäsitus
Õppija
= meie kõik
Õpetaja lai tähendus
= kõik, kes viivad läbi õppetööd lasteaedades,
üldhariduskoolides, kutsekoolides,
kõrgkoolides, huvikoolides, täiendõppes
Õpikäsitus
= arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest,
meetoditest, osapoolte rollist jm
ARÕK: Õppimine on elukestev protsess, mille tulemusel toimuvad muutused käitumises,
teadmistes, hoiakutes ning nendevahelistes seostes.
PRÕK: Õppimine on elukestev protsess, milleks vajalikud oskused ja tööharjumused kujunevad
põhihariduse omandamise käigus.
GRÕK: Õppimine on õpilase aktiivne ja sihipärane tegevus, mis on suunatud tajutava
informatsiooni mõtestamisele ja tõlgendamisele vastastikuses toimes teiste õpilaste,
õpetajate, vanemate ja üldisema elukeskkonnana, toetudes juba olemasolevatele
teadmisstruktuuridele.
Eesmärgid
1. Iga õppija individuaalset arengut toetava, loovust ja
ettevõtlikkust arendava õpikäsituse suunas
liikumine kõigil õppetasemetel
2. Õpetajahariduse ning õpetaja töö hindamise ja
tasustamise vastavusse viimine tänapäeva nõuetega
kõigil õppetasemetel
Eesmärk 1
• Iga õppija individuaalset arengut toetava, loovust ja
ettevõtlikkust arendava õpikäsituse suunas liikumine kõigil
õppetasemetel






21. sajandi õppija on aktiivne, motiveeritud ja ennastjuhtiv: õppija oskab hinnata
oma arenguvajadusi ja –võimalusi, valdab digitaalset kirjaoskust ning suudab
iseseisvalt informatsiooni otsida, mõtestada, tõlgendada ja seostada.
Aluseks konstruktivistlik õpikäsitus: olemasolevale teadmisele uue teadmise
ehitamine ning selle seostamine erinevate aine- ja eluvaldkondadega õppimise
protsessis.
Iga õppija arengu toetamine lähtuvalt tema võimetest: individuaalne lähenemine
õppijale – aidata toime tulla nõrgematel ning pakkuda väljakutseid võimekamatele
läbivalt kõikidel haridustasemetel ja õppe liikides.
Õppimise protsessis on oluline meeskonnatöö: nii õpetajate meeskond kui
õppimine meeskonnas, mis arendab muuhulgas üldoskusi – suhtlemine,
läbirääkimine, enesekehtestamine, juhtimine (sh enesejuhtimine).
Õppimine on tõhus: õppimisprotsessis kasutatakse tänapäevaseid tehnoloogiaid
eelpool toodud eesmärkide võimalikult tõhusaks saavutamiseks.
Õppijate hindamine toetab nende arengut: summatiivse (kokkuvõtva, arvestusliku)
hindamise kõrval kasutatakse õppimise protsessis kujundavat hindamist.
Eesmärk 2
• Õpetajahariduse ning õpetaja ja koolijuhi töö hindamise ja
tasustamise vastavusse viimine tänapäeva nõuetega kõigil
õppetasemetel




Õpetaja, õppejõu ja koolijuhi ametid on atraktiivsed, töötasud
konkurentsivõimelised ning sõltuvuses töö tulemuslikkusest.
Koolijuht tagab koostöös kolleegidega keskkonna, mis väärtustab, motiveerib ja
toetab õppijat ning võimaldab tema potentsiaalil välja areneda.
Õpetaja analüüsib oma tööd ja selle tulemusi, osaleb ühisprojektides ning uue
metoodilise oskusteabe loomises.
Õpetaja ja koolijuht saavad oma tegevusele professionaalset tagasisidet (kujundav
hindamine).

Kooli hindamisel on põhirõhk õppimise ja õpetamise parendamisel ning õppija
arengul.

Õpetajate esma- ja täiendõpe toetavad strateegiliste eesmärkide saavutamist ning
pakuvad paindlikke, tõhusaid ja praktilise tööga tihedalt seotud õppevorme.
Arenguvajadused







Uued riiklikud õppekavad ja neis sisalduvad innovaatilised mõtted tuleb ellu
rakendada.
Õpetaja elukutse atraktiivsus ning konkurss avatud kohtadele ja õpetajakoolituse
esmaõppesse peab suurenema, õpetajate vanuseline ja sooline struktuur
tasakaalustuma.
Tänapäevase metoodilise oskusteabe hankimine ja levitamine ei ole Eestis ühegi
institutsiooni ülesanne, see on jäetud iga üksiku õpetaja hooleks. Puudub süsteemne
metoodiline (sh haridustehnoloogia alane) tugi kõigile õpetajatele/ õppejõududele,
kes seda vajavad.
Arendamist vajavad koolijuhi oskused koolimeeskonda kujundada ja õpetajaid nende
professionaalses arengus toetada.
Üldhariduses on kooli kvaliteedi hindamine liialt riigieksamite keskne, välishindamises
tuleb õigusaktidele vastavuse kontrolli asemel liikuda rohkem selgete
kvaliteedikriteeriumide määratlemisele ja rakendada kujundavat hindamist.
Kõrgkooli õppejõudude tegevuse hindamisel ei ole õpetamine piisavalt väärtustatud,
hindamine on liialt teaduskeskne.
Kasvatusteaduste valdkonna rahvusvaheline mõõde Eestis on kesine, uuringute seos
haridusvaldkonna arenguvajadustega vähene. Doktoriõppe efektiivsus madal ning
doktorantide arv väike - ei kata doktorikraadiga spetsialistide vajadust lähiaastatel.
Strateegilised meetmed (1)
• Meede 1: Õpetajate ja koolijuhtide koolitussüsteemi loomine, kus
keskseks eesmärgiks on koolijuhi ja õpetaja rolli ümbermõtestamine, et
nad suudaksid luua keskkonna, kus tähelepanu all on iga õppija areng ja
potentsiaali väljaarendamine ning erinevad isiksuslikud erinevused on
väärtustatud. Vajalik on leida mõistlik tasakaal riigi tasandil pakutava (ja
keskselt koordineeritud) ning teisalt, koolide spetsiifikast ja õpetajate
arenguvajadustest tuleneva täiendõppe vahel. Täiendõppe kõrval on vaja
luua rohkem paindlikke võimalusi ümberõppeks nii õpetajatele (vajalik
teise või ka kolmanda aine õpetamiseks põhikoolis) kui koolijuhtide
järelkasvu kujundamiseks.
• Meede 2: Õpetajate ja koolijuhtide keskmine töötasu peab olema
konkurentsivõimeline, et koolis töötamine muutuks atraktiivseks valikuks
parimatele. Vajalik on selle suurendamine x- kordseks Eesti keskmisest.
Vajalik on suurendada õpetajakutse atraktiivsust (sh noorte ja meeste
seas), võimaldada töötasu diferentseerida lähtuvalt töö tulemuslikkusest,
luua konkurents õpetaja ametikohale, mis võimaldab valida parimaid.
Strateegilised meetmed (2)
• Meede 3:Koolijuhi pädevusnõuete kehtestamine ja nende regulaarne
hindamine. Koolijuhi roll koolikultuuri kujundamisel on määrava
tähtsusega. Vajalik on valida koolijuhi ametisse parimad kandidaadid, luua
neile võimalus saada oma tööle regulaarselt tagasisidet ja soovitusi
täiendõppeks ning motiveerida neid regulaarse atesteerimise kaudu
riiklikul tasemel oma kompetentse pidevalt arendama.
• Meede 4:Õpetaja koormusearvestuse aluseks peab olema üldtööaeg
ning tasumäära aluseks töö tulemuslikkus, panus kooli õppekava
eesmärkide täitmisel ja kutsestandardile tuginev eneseanalüüs või
omistatud kutse. Üldtööaja põhine lähenemine võimaldab ühtlasemalt
jagada tegelikku töökoormust õpetajate vahel, soodustab individuaalset
lähenemist igale õppijale, motiveerib osalema kooli arendustegevuses,
ülikoolide esmaõppes, praktika juhendamisel ning väärtustab õpetaja
eneserefleksiooni ja oma töö analüüsi.
Strateegilised meetmed (3)
• Meede 5: Metoodiliste kompetentsikeskuste väljaarendamine
õpetajakoolituse ning kasvatusteaduste arengu eest vastutavate
Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli juures
• Meede 6: Hindamisparadigma muutmine: hindamiskriteeriumid
orienteeritakse õpetamise, õppimise ja õpitulemuste
parandamisele. Vajalik on leida õige tasakaal kokkuvõtva ja
kujundava hindamise vahel. Olulisemaks peaks muutuma kujundav
hindamine, mille kaudu toetatakse õppija individuaalset arengut ja
ergutatakse õpimotivatsiooni. Omanäolise koolikultuuri
arendamiseks on vajalik hindamistegevuste mitmekesisus: riiklikus
välishindamissüsteemis tuleb rohkem tähelepanu pöörata
võtmekompetentside hindamisele ning ainetevahelisele
integratsioonile. Vajalik on "hea kooli" kriteeriumide määratlemine
ning neil põhinevate kooli tulemusnäitajate pidev avalikustamine.
Kooli tasandil on vajalik õppearendustöö terviklik juhtimine.
Muud arutluse all olnud meetmed









Õpetajakutse ja koolijuhi ameti populariseerimine (turundusprogramm).
Koostööprojektide tunnustamine õpetajahariduses; programmi käivitamine, mille
raames toetatakse õpetajate omavahelist koostööd ja üksteiselt õppimist.
Teadus- ja arendustööl põhinevate kõrgkoolididaktikakeskuste käivitamine ning
õppejõududele koolituskursuste arendus ja pakkumine.
Ülikooli
partnerkooli/innovatsioonikooli
statuudi
ja
rahastamismudeli
väljatöötamine ja rakendamine.
Kutseõpetajate õpetamisoskuste parendamisele suunatud täiendkoolituste
strateegiline suunamine ning võimaluste loomine stažeerimiseks ettevõtetes.
Nõrgemate koolide abistamine koolituste ja nõustamiste kaudu.
Koostöös õpetajate kutseorganisatsioonidega tuleb õpetajate professionaalse
arengu kavandamisel ja dokumenteerimisel juurutada kutsestandardil põhinevaid
enesehinnangu ja refleksioonivahendeid (nt. e-portfoolio).
Koolijuhtide järelkasvu programmi loomine.
Kasvatusteaduslike (rakendus)uuringute programmi käivitamine, sh digikultuuri
teema rakendamise analüüsimiseks.
Küsimused rühmatööks
1. Millised on teie hinnangul 3 kõige olulisemat eesmärki,
mis tuleks aastaks 2020 elukestva õppe valdkonnas
saavutada ning millised on 3 kõige olulisemat asja, mis
tuleb nende saavutamiseks ära teha?
2. Millised uue õpikäsituse ja õpetaja teemavaldkondades
esitatud meetmetest on teie hinnangul esmatähtsad? Kas
midagi on üle või puudu?
3. Kes peaks mida tegema, et uus õpikäsitus Eestis
rakenduks – riik, omavalitsus, koolijuht, õpetaja, õppija,
lapsevanem ...

similar documents