Eelarvestrateegia koostamisest Saue vallas

Report
Eelarvestrateegia koostamisest
Saue vallas
2011
Millega peab arvestama!
Eelarvestrateegia ei ole kivisse raiutud reeglite kogum, vaid
eeldustele tuginev matemaatiline mudel hindamaks ja
kujundamaks enda võimekust eesmärkide ellu viimisel
muutuvas keskkonnas !
Millega peab arvestama!
 Olulise osa strateegiast moodustab eelduste kirjeldamine
 Subjektiivete arenguprioriteetide (arengukava) kõrval oluline arvestada
struktuursete muudatustega ja mõjudega majanduses.
 Investeeringute planeerimisel oleme näiteks eeldanud, et ehitushinnad
kallinevad, kuna 2012. aasta lõpuks peab riik kui suur tellija turul ära
kulutama nn. „kvoodirahad.“ Samas ei ole teada, mis (olulisi) muutusi
investeerimispoliitikasse toob EL-i uus eelarveperiood, mis saab alguse
2013.
 Seejuures tuleb arvestada, et iga tehtud investeering mõjutab hiljem
tegevustulusid ja –kulusid (vähemalt üldjuhul peaks nii olema!). Tuleb
hakata täpsemalt arvutama investeeringute tasuvusnäitajaid!
 Olulised on fundamentaalsed näitajad, näiteks demograafilised prognoosid
(palju neid, kes pole sisse registreeritud). Võib tingida ootamatu vajaduse
täiendavateks investeeringuteks.
Millega peab arvestama!
Tegevustulud
Tegevuskulud
Tulumaksu kasvu prognoosime seotuna
rahvaarvu kasvuga. Ei ole arvestatud
makromajanduslike muutuste, (nominaalne
palgakasv), mõju valla tulubaasile.
Eeldatakse, et selle mõju elimineerib
ligikaudselt THI muutus kulude osas.
Elektri hinna kallinemise tõttu on alates
aastast 2013 suurendatud
majandamiskulude osas elektrikulu
komponenti 30%, kuna elektrituru
avanemine toob kaasa hinnatõusu.
On eeldatud, et 1/3 maamaksust elamumaalt
jääb laekumata (ei kompenseerita).
Jooksvate sotsiaal- ja hariduskulude summa
peab lema allpool laekumisi tulumaksust.
Sotsiaalkulude maht absoluutsummas ei
suurene
Muude tulude , sh riigilt saadav
finantseering, püsimist on eeldatud tänasel
tasemel (nominaalis)
Valla asutuste palgakulude koondkasvuks
on 2012. aastast planeeritud 8%.
Materiaalsete ja mittemateriaalsete varade
müügist pole tulu planeeritud, selle
laekumist käsitletakse erakorralise tuluna.
Arvesse on võetud 2012 valmiva lasteaia
ning planeeritavate kooli laiendustega
kaasnevad kulud, sh jooksvad kulud, samas
kulude vähenemine toetustel ja teistel
omavalitsustelt teenuse ostmisel
Millega peab arvestama!
 Kui netovõlakoormuse piir on lähedal, siis võivad olulised muutused
investeeringutekavas tingida eelarvestrateegias fundamentaalseid muutusi.
(võib tekkida vajadus olulisteks ümberkorraldusteks, et mahtuda netovõlakoormuse piiri alla – ei saa
ju ehitada näiteks ainult poolt koolimaja, seega võib juhtuda, et peab investeeringu mitte ainult
osaliselt, vaid terviklikult viima üle teise eelarveaastasse).
 Samuti võib väga määravaks kujuneda põhitegevuse tulemi muutus. Seejuures
on positiivne, et netovõlakoormusele omab üldjuhul põhitegevuse tulemi
vähenemine vähem mõju kui põhitegevuse tulemi suurenemine, sest
netovõlakoormus 60% põhitegevuse tuludest on igal juhul lubatud.
 Positiivne tegevustulem suurendab laenuvõimekust (vahemikus 60 % - 100 %
tuludest).
 Uue KOFS-i järgi tuleb hakata rohkem tähelepanu pöörama likviidsete
vahendite jäägile, sest see mõjutab otseselt netovõlakoormuse arvestust. Võiks
olla kehtiva eelarveaasta kohta suhteliselt täpne raha sissetuleku-väljamineku
plaan ja üldisem likviidsete varade paigutamise kord.
Millega peab arvestama!
 Ratsionaalne on omavahenditele eelistada laenuvahendeid, sest laenuvahendite





intress ehk finantskulu ei lähe põhitegevuse tulemi arvutusse.
Peaks määratlema optimaalse (rahavoost tulenevalt) omakapitali-laenukapitali
suhte, mis tagab laenude teenindamise ka intressimäärade kerkimisel.
Strateegia võiks sisaldada stress - teste intressitasemete ning olulisemate
tulude kõikumise mõjude hindamiseks. Kulud üldjuhul paremini ennustatavad
Kulukirjetele tuleks eelistada investeeringukirjeid (mõned PPP-d).
Rahavoogude planeerimine peab muutuma täpsemaks, sh konsolideeritud
baasil.
Likviidsete vahendite arvestuse efektiivistamiseks (maksimeerimiseks) võib
kasutada kontsernikontot.
Millega peab arvestama!
 Kuna valla eelarvestrateegia on vaja koostada ka konsolideeritud
näitajatele tuginedes, siis on äärmiselt oluline finantsnäitajate ja –
prognooside olemasolu konsolideeritavate sõltuvate üksuste kohta. P.S
Mitte iga konsolideeritav üksus ei ole sõltuv üksus!
 Sõltuvaks üksuseks loetakse sellist üksust, kes on raamatupidamise
seaduse mõistes kohaliku omavalitsuse üksuse otsese või kaudse
valitseva mõju all olev üksus ning kes saab kohaliku omavalitsuse
üksuselt, riigilt, muult avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult või
eelnimetatud isikute valitseva mõju all olevatelt üksustelt üle poole
tuludest või kes on saanud toetust ja renditulu kohaliku omavalitsuse
üksustelt ja nende valitseva mõju all olevatelt üksustelt rohkem kui 10
protsenti vastava aasta põhitegevuse tuludest. Üldiselt liigituvad valla
kommunaalettevõtted sõltuvateks üksusteks – nii ka Saue vallas Kovek
AS.
 Saab öelda, et kui varem on konsolideeritavate üksuste näitajaid
vaadatud peaasjalikult „mineviku-vaates“ majandusaasta aruande
koostamisel, siis nüüd on vaja hakata vaatama „tuleviku-vaates.“
Millega peab arvestama!
 Näiteks on üheks fundamentaalseks lähenemiseks investeeringute
koormuse ära suunamine konsolideerivast üksusest, konsolideeritavale
üksusele, et sellega säästa konsolideeritava üksuse netovõlakoormust, mis
on üldjuhul kontsernis kõige suurem.
 Netovõlakoormuse suunamine konsolideeritavatesse üksustesse aga ei ole
alati teostatav, sest üldjuhul konsolideeritavatel üksustel ei ole ise endal
vaba rahavoogu, mille najale võlakohustust võtta, mistõttu peab sellistel
juhtudel vald ise sihtfinantseerimisega võetavate kohustuste teenindamist
toetama. See aga ei oleks lahendus, sest sel juhul väheneks ikkagi valla
põhitegevuse tulem ja suureneks netovõlakohustuse tase.
 Ka PPP-projektid liigituvad netovõlakohustuste arvestusse ning ei pruugi
seega olla „päästja.“ Pikaajalised rendilepingud kajastatakse
netovõlakoormuse arvutuses.
Eelarvestrateegia koondnumbrid*
Arvestusüksus (nimi)
2010 aasta
Põhitegevuse tulud kokku
8 628 540
Põhitegevuse kulud kokku
7 512 840
Põhitegevustulem
1 115 701
Investeerimistegevus kokku
-125 280
Eelarve tulem
990 421
Finantseerimistegevus
-2 320 796
Likviidsete varade muutus (+
suurenemine, - vähenemine)
-1 418 357
Nõuete ja kohustuste saldode muutus
(tekkepõhise e/a korral) (+/-)
-87 982
Likviidsete varade suunamata jääk
Võlakohustused kokku aasta lõpu
sh sildfinantseering (arvestusüksuse väline)
Netovõlakoormus (eurodes)
Netovõlakoormus (%)
Netovõlakoormuse ülemmäär
Netovõlakoormuse ülemmäär (%)
Vaba netovõlakoormus (eurodes)
*esitatud andmed on
3 277 358
6 543 000
0
3 265 642
37,8%
6 694 204
77,6%
3 428 562
Eelarve
2011 aasta
Eelarve
2012 aasta
Eelarve
Eelarve
Eelarve
2013 aasta 2014 aasta 2015 aasta
9 290 367
8 506 842
783 525
-1 194 462
-410 937
-418 923
9 466 533
8 819 219
647 314
-3 225 097
-2 577 783
2 210 026
9 675 188
8 936 676
738 512
-903 816
-165 304
-246 435
9 878 070 10 080 952
8 943 698 8 950 719
934 372 1 130 233
-1 419 148
-807 369
-484 776
322 864
72 500
-732 500
-837 983
-378 148
-420 648
-420 648
-420 648
-8 123
-10 391
-8 909
-8 372
-11 012
2 439 375
6 143 000
0
3 703 625
39,9%
5 574 220
60,0%
1 870 595
2 061 227
6 593 000
0
4 531 773
47,9%
5 679 920
60,0%
1 148 146
1 640 579
5 343 000
0
3 702 421
38,3%
5 805 113
60,0%
2 102 692
1 219 931
4 943 000
0
3 723 069
37,7%
5 926 842
60,0%
2 203 773
799 283
4 543 000
0
3 743 717
37,1%
6 781 397
67,3%
3 037 679
volikogu poolt kehtestamata arengukava osa seisuga 01.09.2011 ja võivad ajas muutuda

similar documents