Teine maailmasõda

Report
1939-1945
TEINE MAAILMASÕDA
Teise maailmasõja eeldused ja põhjused

1. Poliitilised eeldused. Pariisi rahukonverentsil loodud Versailles süsteem
osutus ebapüsivaks. Rahu tagamiseks loodud Rahvasteliit ei tulnud oma
ülesannetega toime: sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Seepärast
hakkas rahvusvaheline olukord 1930. aastate lõpul järsult halvenema.
 2. Majanduslikud eeldused, mis seisnesid natsireziimi sõjatööstuste
väljaarendamises ning teisalt ka Nõukogude Liidu Punaarmee
ülesehitamises. Mõlemad riigid rakendasid oma majanduse eelseisvate
sõjaliste vallutuste rakkesse.
 3. Ideoloogilised eeldused, mis seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva
eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu
laiendamisest läände.
Põhjused:
II maailmasõja põhjuste suhtes ollakse erimeelt.
Teist maailmasõda peetakse ka I ms. jätkuks. Kindel on aga see, et
 II maailmasõja vallandas Hitleri ja Stalini sobing MRP ning mõlema riigi
vallutusplaanid Euroopas ning lääneriigid üritasid suurt sõda viimase
hetkeni ära hoida.
Teise maailmasõja sõdivad pooled ja
sõjatandrid
 Kolmikpakti riigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan
Ungari, Rumeenia, Bulgaaria (kokku 11 riiki)
 Liitlased (liitlasriigid): Inglismaa, Nõukogude Liit, USA,
Prantsusmaa, Norra, Kreeka,
Jugoslaavia, Belgia (kokku 61 riiki)
 II maailmasõjas kujunesid välja: lääne- ja idarinne.
 Eraldi sõjatandriks võib pidada Vahemere ja Põhja-Aafrika
piirkonda. Kaug-Idas sõditi samuti mitmes piirkonnas: Hiinas, Vaikse
ookeani saartel, Kagu-Aasias ja Okeaanias.
Teise maailmasõja algus 1939-1941
 1.september 1939.a. – Teise maailmasõja algus, mil Saksa väed
tungisid Poolasse.
 17. sept. 1939 tungisid Poolasse idast Nõukogude väed. Saksa väed
ründasid Varssavit ning vallutasid selle 28. septembriks. Saksa ja
Nõukogude väed kohtusid Wisla ja Narewi jõel.
 28. sept. 1939 sõlmiti Saksa-Nõukogude sõprus- ja piirileping, mille
alusel loovutas NSV liit Saksamaale osa vallutatud Poola aladest ning sai
vastutasuks oma mõjusfääri Leedu.
 30. novembril 1939 tungisid Nõukogude väed Soome. Algas Soome
Talvesõda, mis kestis 1940.a. märtsini.
 Lääne-Euroopas ei toimunud sel ajal maismaal mingit sõjategevust.
Taolise sõjapidamise iseloomu tõttu hakati seda nimetama

kummaliseks sõjaks. Prantsuse ja saksa sõjavägi seisid teineteise vastas
võimsatel kaitseliinidel prantslased Maginot liinil, sakslased aga Siegfridi
liinil.
Sõjategevus

Euroopas 1940
9. aprillil 1940 tungisid Saksa väed Taani ning maabusid Norra rannikul. Taani alistus
lahinguteta, Norra üritas osutada vastupanu. Lahingud Narviki all jätkusid kuni juunini, pärast seda oli ka Norra
Hitleri võimu all.

10. mail 1940 algas saksa pealetung Prantsusmaale ning sissetung Belgiasse ja Hollandisse.
Maikuu jooksul mõlemad armeed kapituleerusid. Prantsuse rinne oli sakslaste poolt läbi murtud. Sakslased
jõudsid La Manche rannikule. Briti ja Prantsuse väed olid surutud rannikualadele Dunkerque´is.
26. mail 1940 viidi läbi operatsioon "Dynamo"
mille käigus evakueeriti Dunkerque'ist ja selle
randadelt 338 226 piiramisrõngasse jäänud
liitlasarmee sõdurit. Brittidel õnnestus
evakueerida Inglismaale 225 000 briti ka 122 000
prantsuse sõjaväelast, kuid kogu rasketehnika jäi vastasele.



10. juunil alustasid sakslased uut pealetungi. 15. juunil 1940 sisenesid sakslased
lahinguteta Pariisi. Prantsuse väed Maginot liinil sattusid piiramisrõngasse ning alistusid.
Prantsuse valitsus eesotsas marssal Petainiga palus vaherahu. 24. juunil vaherahuleping
sõlmitigi.
Põhja-Prantsusmaa, sh. Pariisi ning kogu Prantsusmaa Atlandi-ranniku okupeerisid Saksa
väed. Prantsusmaa lõunaosa ei okupeeritud ning seda asus juhtima Petaini valitsus.
Valitsuse asukoha järgi hakati seda riiklikku moodustist nimetama Vichy-Prantsusmaaks.
 Sakslased valmistusid invasiooniks Inglismaale. Algas lahing
Inglismaa pärast.
 Augustist novembrini 1940 üritasid nad inglaste vastupanu
murda, sooritades massiliselt inglise linnadele õhurünnakuid. Kuid
vastast demoraliseerida või õhus ülekaalu saavutada sakslastel ei
õnnestunud. Sellele lisandus meresõda eeskätt allveesõda
(dessant Inglismaale jäi siiski ära)
 5. septembril 1940 kuulutas USA välja neutraliteedi. Samas lubas
USA müüa Suurbritanniale ja Prantsusmaale relvi ja strateegilisi
materjale ning transportida neid vaid Briti ja Prantsuse laevadega
nn. lend-lease.
 27. sept. 1940.a. sõlmiti Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel
Kolmikpakt, millega tõotati üksteist igati abistada.
Kolmikpaktiga ühinenud riike hakati nimetama teljeriikideks.
Sõjategevus 1941
1941.a. esimesel poolel käisid lahingud Vahemerel, kus
sakslased ja itaallased üritasid merelt ja õhust hävitada
Inglise merejõude. Samal eesmärgil tungisid itaallased
Albaaniast Kreekasse, kuid edu nad ei saavutanud.
6. aprillil 1941 algas Belgradi rünnakuga Saksa armee
sõjakäik Balkanil. 10. aprillil sisenesid sakslased Zagrebisse,
13. aprillil Belgradi ning 17. aprillil kapituleerus Jugoslaavia
armee. Jugoslaaviasse tungisid sakslased koos Itaalia ja
Bulgaaria vägedega.
Aprillis 1941 kapituleerus Kreeka armee. Mai lõpus sundisid
sakslased inglasi Kreekast lahkuma. Peagi sisenesid
sakslased Ateenasse ning okupeerisid Kreeka ja kõik Kreeka
saared.
1941.a. juuniks sattus suurem osa Euroopast Hitleri võimu
alla.
Sõjategevus Aafrikas 1940-1941
 Aafrikas hõivasid itaallased 1940 Briti Somaalia ja prantslaste
Djibouti ning tungisid enda valduses olevast Liibüast edasi
Egiptusesse, liikudes Suessi kanali suunas.
1941.a. alguses alustasid britid pealetungi
Aafrikas, surusid itaallased Egiptusest
välja ning vallutasid Itaalia Kürenaika.
Itaallastele tuli appi Saksa Aafrika korpus
kindral Rommeli juhtimisel ning võitlus venis.

Ida-Aafrikas võtsid britid itaallastelt ära Somaalia, Eritrea ja
Etioopia 1941.a. mais Itaalia väed selles regioonis kapituleerusid.
Saksamaa Nõukogude Liidu vastane sõjakäik
 22. juunil 1941 ründas Saksamaa NSV Liitu. 26. juunil 1941 kuulutas
Rahvakomissaride Nõukogu sõja Saksamaaga Nõukogude rahva Suureks
Isamaasõjaks.





Plaan Barbarossa. Saksa armeed jagunesid 3 gruppi: Nord, Mitte ja Süd.
1. juuliks 1941 hõivas armeedegrupp Nord kogu Leedu ja suure osa Lätist koos Riiaga.
Armeedegrupp Mitte piiras samal ajal ümber ning purustas Nõukogude vägede
põhijõud Lääne-Valgevenes. Augusti lõpuks vallutas armeedegrupp Süd kogu Dnepri
jõe parempoolse kalda Kiievist Musta mereni.
Augusti keskel 1941 jõudsid saksa väed Leningradi lähistele ning 8. septembril
Laadoga järve lõunarannikule, millega lõigati Leningrad ülejäänud riigist ära. Algas
Leningradi blokaad, mis kestis 1944 jaanuarini
Novembri lõpuks 1941 jõudsid saksa väed Moskva lähistele
5. detsembril 1941.a. alustasid Nõukogude väed Moskva all vastupealetungi. Saksa
üksused paisati rinde kesklõigus tagasi, järgnesid vastulöögid lõunas ja põhjas.

1941/42 aasta talvel ette võetud Punaarmee katse haarata initsiatiiv enda kätte ning tuua
sõjakäiku murrang siiski ebaõnnestus.

Mõiste „totaalne sõda“ kasutas esimest korda saksa propagandaminister Goebbels 1942.a.
lõpul, kuid totaalseks muutus see juba sõja esimestest päevadest alates.
Totaalne sõda tähendas, et ei ühe ega ka teise poole jaoks ei maksnud isiku huvid ja õigused ega
ka rahumeelse elanikkonna julgeolek midagi. Ainsaks eesmärgiks oli sõda võita.
Sõjategevus 1941 dets.-1942
 7. detsembril 1941.a. ründas Jaapani lennuvägi ootamatult USA Vaikse
ookeani laevastiku tähtsaimat baasi Hawai saarestikus Pearl Harborit.
Toimus 2 rünnakut, kokku uppus
7 sõja- ja 10 muud laeva, purunes
140 lennukit, hukkus üle 2300.
See nö. häbipäev ajendas USAd
sõtta astuma.
 8. dets. 1941 kuulutasid USA ja
Suurbritannia Jaapanile sõja.




1942.a. talve, kevade ja suve arendasid Jaapani väed ja laevastik edukat pealetungi.
Vallutati Guami saar ja Hongkong, Malaia ja Singapur, Birma, jõuti Indiani, vallutati
Filipiinid, Indoneesia, Marshalli ja Saalomoni saared ning tungiti Uus-Gineasse.
Saksa ja Itaalia väed alustasid pealetungi Põhja-Aafrikas ning tungisid Egiptusesse. Nad
peatati alles El-Alameini juures.
1942.a mais purustasid sakslased Kertsi poolsaarel Nõukogude väed ning juulis vallutati
Sevastoopol ja kogu Krimmi poolsaar.
Mais piirati sisse Nõukogude väegrupeering Harkovi all ning tungiti Doni, Volga ja
Kaukaasia suunas, eesmärgiks Kaukaasia naftaväljad ja Stalingrad.
Murrangulahingud
 Stalingradi lahing 17. juuli 1942- 2. veebr. 1943 toimus Stalingradi
all ja võitlus Stalingradi linna pärast Saksa ja Nõukogude vägede vahel. Saksa väed
jõudsid 23. augustist Stalingradist põhja pool Volgani, tungisid 13. septemberil linna ja
vallutasid suure osa sellest. Tänavalahingud kestsid üle 4 ja poole kuu, eriti ägedalt
võideldi raudteejaama ja Mamai kurgaani pärast.19. novembril 1942 alustasid
nõukogude väed pealetungi Stalingradist põhja ja lõuna pool ning piirasid 22.
novembril sisse Saksa ferdmarssal Pauluse 6. armee. Pärast kaks kuud kestnud
veriseid lahinguid lõppes Stalingradi lahing Saksa väegrupeeringu
kapituleerumisega. Saksa vägede kaotused: 91 000 vangi langenud ja 146 300 hukkunut.

El Alameini lahing novembris 1942 El-Alameinist pealetungi alustanud Briti
väed lõid nii Egiptusest kui ka Liibüast kindral Rommeli juhitud saksa ja itaalia armee
Aafrika korpuse ning surusid nad Tuneesia territooriumile.

Midway lahing 1942.a. juunis toimunud lahingus Midway atolli juures suutsid
ameeriklased jaapanlasi tagasi tõrjuda.

Guadalcanali lahing 9. veebr. 1943 - USA väed maabusid 1942.a. sept-s
Guadalcanali saarel, jaapanlased taandusid sealt 9. veebr. 1943, see oli jaapanlaste
esimene suur lüüasaamine ning pöördepunkt sõjategevuses Vaiksel ookeanil.

Kurski lahing 1943.a. juulis-augustis. Saksa väed alustasid suurt pealetungi
idarinde keskosas. Pealetungi eesmärgiks oli löögiga põhjast ja lõunast sisse piirata ja
hävitada Kurski piirkonda koondunud Nõukogude väed. Kurski lahing lõppes Saksa
vägede lüüasaamisega ning jäi sakslaste viimaseks suurpealetungiks .
Mis põhjustas murrangu?
Hitlerile ja Saksa väejuhatusele oli algusest peale selge, et nende
ainsaks võimaluseks võita maailmasõda on välksõda Blitzkrieg.
•
Pikaajaliseks sõjaks ei olnud Saksamaal piisavalt ei inim- ega ka
materiaalseid ressursse.
•
Hitler ja mitmed tema kindralid suhtusid üleolevalt oma
vastastesse.
•
Esimene pettumus tabas sakslasi 1940.a. sügisel, kui üksi jäänud
Suurbritannia jätkas võitlust ning suutis saksa lennuväe survele vastu
panna.
•
Teine pettumus tabas neid idas, kui NSV Liit, olles rasketest
lüüasaamistest nõrgestatud ning kaotanud peaaegu kogu armee ja
ulatusliku territooriumi, säilitas vastupanutahte.
•
USA sõttaastumine andis Hitleri-vastase koalitsiooni käsutusse selle
maa tohutu tööstuspotensiaali.
Sõjategevus 1944. aastal
 1944. a. jätkusid Saksamaa lüüasaamised Idarindel.
 1944.a. jaanuaris murdis Punaarmee läbi Saksa kaitsest, lõppes
Leningradi blokaad, Narva all aga jäi pealetung stoppama.
 Punaarmee arendas edasitungi lõunas: Lõuna-Ukraina
vallutamine, sissetung Galiitsiasse.
 Saksa väed loovutasid Krimmi.

1944.a. suvel Baltimaades käisid ägedad kaitselahingud.
 1944. a. juunis algasid Punaarmee pealetungioperatsioonid:
armeedegrupi „Mitte“ 25 diviisi hävitamine Valgevenes,
Punaarmee läbimurre Balkani rindel, edasitung Vislani.
 Poola vastupanuliikumise poolt algatatud Varssavi ülestõus
nurjus: põrandaalune armee alistus ning ülestõus lõppes linna
täieliku hävitamisega sakslaste poolt.

Punaarmee lõikas ära armeedegrupi Nord ja jõudis IdaPreisimaale 1944. oktoobris.
Liitlaste pealetung, Normandia dessant
 6. juunil 1944.a. Prantsusmaal Normandias maabusid USA,
Inglise ja Kanada väed Ameerika
kindrali Eisenhoweri
ülemjuhatuse all , avades teise
rinde.
Operatsioon kandis nimetust
“Overload” nn. D-päev.
Osales 130 000 meest, keda toetas
6000 laeva ja dessantpargast ning üle
10 000 lennuki.
 Operatsiooni käigus hõivati Cotentini poolsaar, vallutati Cherbourg,
Caen. Liitlasväed jätkavad vallutatud platsdarmilt peagi edasitungi
vabastades 25. augustil Pariisi ja jõudes septembris Saksamaa piirini.
 15. augustil 1944 maabusid liitlasväed Lõuna-Prantsusmaal.
Ameeriklased jõudsid Grenoble kaudu Sveitsi piirini. Prantsuse väed
vallutasidd Touloni ja Marseille, ameeriklased murdsid läbi läänevalli.
Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine
 14. augustil 1941.a. allkirjastati Atlandi harta Roosevelti ja
Churchilli poolt, millega algas Hitleri vastase koalitsiooni kujunemine.
Sellega liitus ka Nõukogude Liit.
 Atlandi harta oli Hitleri-Saksamaaga võitlusse astunud suurriikide
eesmärkide ja põhimõtete deklaratsioon. Eeldati loobumist
territoriaalvallutustest ja jõu kasutamisest riikidevaheliste vastuolude
lahendamisel ning rahvaste enesemääramisõiguse austamist.
 USA laiendas NSV Liidule lend-lease`i seadust, mis tähendas
tööstustoodete ja relvade tasuta või võlgu tarnimist.
 1942.a. 1. jaanuaril toimus Washingtonis konverents, kus 3 suuriiki ja
veel 23 riigi valitsused teatasid oma otsusest sõdida Saksamaa, Jaapani
ning nende liitlaste vastu võiduka lõpuni.
 1942.a. algul kirjutasid Kolmikpaktiga sõdivad riigid Washingtonis alla
deklaratsioonile, millega kohustuti kasutama võitluseks vaenlasriikidega
kogu oma jõudu ja keelduti nii separaat kui ka vaherahu sõlmimisest.
Deklaratsioonile allakirjutanud riike hakati nimetama Ühinenud
Rahvasteks Washingtoni paktiga pandi ka alus tulevase ÜRO
kujunemisele.
Teherani konverents 1943
 28. novembrist kuni 1. detsembrini 1943.a. toimus Teherani
konverents, millest võtsid osa 3 suurriigi juhid: Roosevelt, Churchill ja Stalin.
Teherani konverentsil
otsustati:

Prantsusmaal teise rinde
avamine ning pealetungi
alustamine sakslaste vastu
Normandias, Nõukogude
sõjavägi pidi liitlasi toetama
pealetungiga idast.
 NSV Liit võttis ka kohustuse
kuulutada pärast Saksamaa
purustamist Jaapanile sõda.
 Liidrid jõudsid kokkuleppele Saksamaa jaotamise ja Poola tulevaste
piiride suhtes . USA ja Suurbritannia tunnustasid NSV Liitu 1941. aasta
piirides. Sellega sattusid Baltimaad taas nõukogude võimu alla. Määrati
kindlaks Poola sõjajärgsed piirid: need pidid kulgema mööda Odra–
Neisse jõge ja Curzoni liini.
Totaalne sõda, holokaust




Mõistet „totaalne sõda“ kasutas esimest korda saksa propagandaminister
Goebbels 1942.a. lõpul, kuid totaalseks muutus see juba sõja esimestest
päevadest alates. Ei ühe ega ka teise poole jaoks ei maksnud isiku huvid ja
õigused ega ka rahumeelse elanikkonna julgeolek midagi. Ainsaks eesmärgiks oli
sõda võita.
Holokaustiks (täh. kreeka keeles täielikult põlenud,ohverdatud) nimetatakse
juutide totaalset hävitamist ja genotsiidi II maailmasõjas.
Poola vallutamise järel aeti sealsed juudid kodudest välja ning suleti erireziimiga
linnaosadesse – getodesse. Neist suurim rajati Varssavisse
Poola territooriumile rajati 6 surmalaagrit.
Neist ühes kurikuulsaimas Auschwitsis
mõrvati 1942.ast alates umbes 1,25-2
miljonit inimest. Erinevatel hinnangutel ja
andmetel tapeti Saksa koonduslaagrites
sõja jooksul kuni 11 miljonit inimest,
kellest
5-6 miljonit olid juudid.
Holokausti kohta vt lähemalt :
http://www.muuseum.harju.ee/holokaust/
1943.a. avastati Katõni metsas 4143 NKVD poolt maha lastud Poola ohvitseri
hauad. Katõni massimõrv pandi toime Nõukogude võimude korraldusel
1940.a.-l Poola sõjaväelaste ning tsiviilisikute suhtes.
Vastupanuliikumine






NSV Liidu alad, mille sakslased olid okupeerinud, jagati 2
riigikomissariaadiks: Ostland ja Ukraina, mis allusid Idaministeeriumile.
Okupeeritud aladel korraldati sunniviisiline mobilisatsioon ning
kohalikku elanikkonda kasutati orjatööjõuna.
Natside eesmärgiks oli nii Poolas kui ka okupeeritud NL territooriumil
nn. sakslaste eluruumi laiendamine. Enamasti kohtasid hitlerlased siiski
vastupanu okupeeritud Euroopa maades.
Vastupanuliikumise eesotsas oli kas rahvuslik valitsus eksiilis,
rahvuslikud väeosad rinnetel või põrandaalused organisatsioonid
okupeeritud aladel.
Enamikul juhtudel oli vastupanuliikumine jagunenud 2-ks:
1) vasakpoolseteks eesotsas kohalike kommunistidega, kes said toetust
NSV Liidult ja 2)mittekommunistlikuks parempoolseteks, mida toetasid
Suurbritannia ja USA.
Näiteks tegutsesid Poola parempoolne Armia Kraiowa ja vasakpoolne
Armia Ludowa. Vastupanu üritati osutada ka Saksamaal, mis
kulmineerus Hitleri-vastase vandenõuga ja selle läbikukkumisega.
Teise maailmasõja lõpp
 1945.a. . jaanuaril algas Baranowi sillapeast Punaarmee






suurpealetung. Idarinde kesklõik purustati. Saksamaa kaotas
okupeeritud Poola alad. Ida-Preisimaa lõigati ära.
1945.a talve ja kevade jooksul tungisid Punaarmee idast ja
lääneliitlased läänest Saksamaa territooriumile.
26. veebruaril 1945.a. toimus Punaarmee läbimurre Brombergist
kuni Läänemereni. 16. aprillil algas Oderi ja Neisse joonelt lähtuv
Punaarmee suurpealetung. Berliin piirati sisse
25. aprillil kohtusid USA ja NSVL väed Elbe-äärses Torgaus.
30. aprillil 1945 Hitler koos Eva Brauniga sooritavad enesetapu.
2. mail 1945.a. Berliin kapituleerus.
7. mail kindralooberst Jodl kirjutas Eisenhoweri peakorteris Reimsis alla
Saksa Wehrmachti tingimusteta kapitulatsioonile.
 8. mail 1945 Saksamaa lõplik kapituleerumine, mil kordasid
kapitulatsiooniakti kindralfeldmarssal Keitel, kindraladmiral von
Frieburg ja kindralooberst Strumff Punaarmee peakorteris marssal
Zukovi juures. Üldine kapitulatsioon jõustus 9. maist 1945.a.
Teise maailmasõja lõpp, Jaapani kapituleerumine

Sundimaks Jaapanit alistuma, heitsid ameeriklased
6.augustil Hiroshimale ja 9. augustil 1945.a. Nagasakile aatompommi.
Hiroshima 420 000 elanikust hukkus kohe vähemalt 70 000 inimest, hiljem on kiiritustõppe surnud üle 200
000 inimese.

Jaapani vastu astus sõtta Nõukogude Liit.
 14. augustil 1945 kapituleerus Jaapan.
 Kapitulatsiooniaktile kirjutati alla 2. septembril 1945 USA sõjalaeva
Missouri pardal – Teise maailmasõja lõpp.
Novembris 1945 algas Nürnbergis protsess endiste Hitleri-Saksamaa
partei- riigi ja sõjaväejuhtide üle, mis kestis oktoobrini 1946. Kohtu alla
anti 24 natslikku sõjaroimarit, neist 12 mõisteti surma.
Jalta
konverents veebr. 1945
osalesid: Churchill,
Roosevelt, Stalin
1. Kooskõlastati Saksamaa
lõplik purustamine.
2. Kinnitati varasemad kokkulepped Euroopa jagamise osas.
Liitlased tunnustasid de facto NSV Liidu 1940.a. piiri, mis haaras Balti riike ning
Poolale kuulunud Ukraina ja Valgevene läänealasid.
3. Nõukogude Liit kohustus paar kuud pärast Saksamaa kapituleerumist
astuma sõtta Jaapani vastu.
4. Sõjakurjategijad tuleb tuua kohtu ette
5. Deklaratsioon vabastatud Euroopa kohta, mis tähendas seda, et osapooled
leppisid kokku käituda territooriumidel, mis jäi nende võimu alla oma suva
järgi.
Potsdami konverents 17. juuli – 2. aug. 1945
Osalesid: Churchill/Attlee, Stalin, Truman
 Potsdami kokkulepe:
 1. natsismi ja militarismi likvideerimine –
4 D poliitika: demilitariseerimine, denatsifitseerimine,
demokratiseerimine, demonteerimine
 2. Saksamaa jagamine4 okupatsioonitsooniks. Saksamaa
jagati 4ks okupatsioonitsooniks: Briti, Prantsuse, USA ja
Nõukogude omaks .Samuti ka Berliini linn jagati 4ks
okupatsioonisektoriks.
 3. Liitlaste Kontrollnõukogule alluvate võimuorganite
ametissemääramine;
 4. kontroll tööstuse üle, reparatsioonid.
 5. Sõjaroimarid otsustati saata rahvusvahelise kohtu alla
 6. Jaapanile esitati ultimaatum tingimusteta
kapituleerumiseks.
Teise maailmasõja tulemused ja tagajärjed
 Inimkaotused: 50–70 mln inimest , suur osa hukkunutest oli
tsiviilelanikkond. Sõdurite kaotused: NSVL: 13,6 mln, Saksamaa: 4
mln, Suurbritannia: 326 tuh.
 Hiigelsuured sõjakulud: 1500 mld USD
 Muutus maailma poliitiline kaart: - Balti riigid: Eesti, Läti, Leedu
kaotasid iseseisvuse Teise maailmasõja tagajärjel. Lõhenes
Saksamaa. Saksamaa idaalad okupeeris NSV Liit. NSV Liidu
mõjusfääri läksid: Tsehhoslovakkia, Poola, Ungari, Jugoslaavia,
Albaania.
 Tekkis uus jõudude vahekord maailmas – kapitalistlik maailm
vastandus sotsialismileerile USAst ja NSV Liidust kujunesid üliriigid
 Sõjas laastatud riikide majandus oli segipaisatud
 Langes inimeste usaldus demokraatliku korra ja selle
institutsioonide vastu
 kadus usk inimkonna progressi.

similar documents