Perestroika

Report
Perestroika
Perestroika, glasnost
• 1985.a. märtsis sai NLKP uueks peasekretäriks
Mihhail Gorbatšov (s. 1931).
• Perestroika (uutmine) –
Gorbatšovi uuenduskava,
mis nägi ette sotsialistliku ühiskonna täiustamist ja
ümberkorraldamist.
• glasnost – avalikustamine, mis tähendas salastatuse
vähendamist ja sõnavabaduse avardumist. Senised
äärmised ranged tsensuurireeglid pehmenesid.
• Uutes oludes kasvas järsult massiteabevahendite mõju.
• Avalikustamisega kaasnes ka poliitilise elu liberaliseerimine
ja kontaktide tihenemine muu maailmaga.
Üheks avalikustamise eestvedajaks oli Aleksander Jakovlev.
Miks vajas Nõukogude Liit 1980. aastate
keskpaigas reforme?
• Senine valitsemise ja majandussüsteem oli oma aja ära
elanud.
• Põhjused:
• majanduses toimis jäik plaani, käsumajandus ning
range tsentraliseeritus;
• sõnavabaduse puudumine ühiskonnas;
• ainupartei (kommunistliku partei) valitsemine
• Tagajärjed:
• sotsialistlik majandussüsteemi reformimise katsed,
kuid sotsialistlik majandus käis üha enam alla,
• avalikustamine, informatsiooni senisest
kättesaadavamaks tegemine, hakati rääkima tõesemalt.
• Presidentaalse valitsemissüsteemi kehtestamine.
Gorbatšovi välispoliitika
Gorbatšovi võimuletulekuga muutus ka NL
välispoliitiline kurss.
Gromõko asemel sai NL välisministriks
E. Sevardnadze 1985-1990, hilisem
Gruusia president.
Välispoliitika eesmärgiks:
suhete parandamine lääneriikidega.
Gorbatšov pakkus välja ulatusliku
relvastuse vähendamise
e. desarmeerimise kava.
1986.a. toimus Reykjavikis Gorbatšovi ja USA presidendi
Reagani kohtumine, mille järel hakkasid paranema
Nõukogude - Ameerika suhted.
•
•
•
•
•
1987.a. sõlmiti Washingtonis kokkulepe kesk- ja lähimaa tuumarakettide likvideerimisest.
Gorbatšov lõpetas sõja Afganistanis ja viis 1989.a. veebr.-ks Nõukogude väed Afganistanist välja.
1988.a. lõpetati kodusõda Nicaraguas.
Moskva vähendas kontrolli ka Ida-Euroopas ning hakkas sealt vägesid välja viima.
Moskva vabam ja mittesekkumise poliitika viis aastatel 1989 -1990 kommunistlike režiimide
kokkuvarisemiseni idabloki riikides. Moskva heakskiidul sai võimalikuks Saksamaa ühinemine.
Paranesid ka Nõukogude - Hiina suhted.
Gorbatšovi sisepoliitika
• 1988.a. juunis toimunud NLKP XIX konverentsil surus
Gorbatšov läbi poliitilise reformi kava, mis nägi ette
presidentaalse valitsemissüsteemi kehtestamise, mitme
kandidaadiga valimised Rahvasaadikute Kongressi.
• 1988.a. valiti Gorbatšov NL Ülemnõukogu Presiidiumi
esimeheks.
• 1989.a. märtsis valiti Nõukogude Liidu Rahvasaadikute
Kongress.
• Kongress valis Ülemnõukogu, kes valis NL presidendiks
Gorbatšovi (1990-1991).
• Kõik need muutused ja kommunistliku partei mõju
vähenemine ei olnud vanameelsetele poliitilistele
jõududele vastuvõetavad.
• Gorbatšovi lähikonnast lahkusid paljud senised
uuendusmeelsed toetajad, kuna Gorbatšov rõhutas
vajadust säilitada sotsialism ja NL terviklikkus ning üritas
laveerida reformimeelsete ja vanameelsete vahel.
Tšernobõli tuumakatastroof
•
Tšernobõli tuumakatastroof leidis aset 26. apr. 1986. , mille tulemusel toimus
tuumaelektrijaamas energiaploki plahvatus.
Põhjusteks olid reaktori viimine
ebastabiilsesse olekusse reaktori
turvasüsteemide katsetamisel ning reaktori
konstruktsiooni iseärasused.
Reaktorist välja paiskunud radioaktiivne pilv saastas
suured alad Ukrainas, Venemaal ning eriti
Valgevenes. Laiali paisatud radioaktiivse aine hulk
ületas nelisada korda Hiroshima pommitamisel tekkinut.
Tšernobõli avarii tagajärgede likvideerimiseks kaeti aja
jooksul lekkiv (kiiritav) energiaplokk betoonsarkofaagiga, mille ehitamisel
osalesid ka Eestist "kordusõppustele" kutsutud sõjaväekohuslased.
• Esialgu üritati see suurõnnetus NLs maha vaikida ning elanikkonda ei
informeeritud koheselt toimunust, kuid hiljem oldi sunnitud toimunut
tunnistama.
Sisepoliitilised muutused NL-s 1980. aastate
lõpus
• 1988.a. sügisest ühtne perestroika pooldajate ja toetajate leer lagunes.
• Eraldus radikaalne tiib, millest üks suund taotles perestroika radikaalset
laiendamist ja süvendamist, otsustavamat tegutsemist reformide vallas.
Suuna üks liidreid oli Boriss Jeltsin.
• Teiseks suunaks oli rahvuslik radikalism, mida vedasid ja juhtisid
rahvarinded, nõudes vabariikide õiguste laiendamist ja NL föderatiivse
süsteemi reformimist.
• Mõlemale radikaalsele suunale vastandusid konservatiivid, kellest ühed
soovisid perestroikat aeglustada, teostada reforme mõõdukalt,
ettevaatlikult. Teised soovisid perestroikast üldse loobuda, kaitstes ja
õigustades NSV Liidu ja NLKP kogu varasemat poliitikat, mille taga seisis
suur osa parteibürokraatia kõrgkihist.
• Gorbatšovi administratsioon püüdis esialgu laveerida kõigi suundade
vahel, kuid ajapikku kaldus toetama mõõdukaid konservatiive, soostudes
perestroika aeglase arendamisega.
• 1988-89 a. vahetusel toimus Rahvasaadikute Kongressi valimine.
Kongressi töölehakkamisega muutus rahvas poliitiliselt aktiivsemaks.
Moodustusid parteid ja formeerus opositsioon. Aktiivsemad jõud olid
rahvarinded.
Gorbatšovi majanduspoliitika
• Gorbatšovi majanduspoliitika kukkus aga läbi.
• Majanduse ümberkorralduse protsessid algasid käsubürokraatlikus laadis.
• NLKP määruse alusel alkoholipoliitikast piirati oluliselt
alkoholitootmist. Buldooseritega hävitati viinamarjaaedu.
Lõpptulemus oli katastroofiline: riigikassasse jäi laekumata
37 miljardit rubla.
• 1986-88 legaliseeriti eraettevõtlus umbes 30 tootmis- ja
teenindusalal.
• Lokkas enneolematu varimajandus.
• Katsed reformida põllumajandust sumbusid.
• Aastail 1986–89 küpses NSV Liidus sügav majanduskriis,
mida võimendasid teravad ja kohati väga verised
rahvuskonfliktid.

similar documents