Lastega neitsist ja tunde analüüsist

Report
Johann Wolfgang Goethe romaan “Noore Wertheri
kannatused”
Goethe u a 1775
Werther.
Daniel von Chodwiecki gravüür
 Ema Catharina Elisabeth Textor
 21a vanusevahet isaga
 Cornelia Friederike Christiana, 1750
 Kõik teised õed-vennad surid
 Luterlik perekond, isa-otsustaja, ema allub isale
 Hiljem eelistab Goethe isa/mehe võimule ema/naise
ülimust, vrd Fausti viimane lause “Kõik iginaiselik /
ülendab meid.” (A. Sanga tõlkes “ligi veab”, mis pole päris
täpne)
 Enesetapp on patt ja ühiskonnaväline nii luterlaste kui
katoliklaste juures, kuid viimased suhtuvad veel
karmimalt, sest lootuse kadumine on surmapatt.
 17 Goethe näeb lapsetapja hukkamist
 Šokis nii lapse tapmisest (vrd surmud vennad-õed – laps on






väärtus!) kui hukkamisest endast
Ka Schilleril on sellest ballaad
Johanna Katharina Höhni protsess, 28.11.1783
Child Homicide. Parents Who Kill Lita Linzer Schwartz,
Natalie K. Isser, 2007.
Kodanlus suhtus abieluvälisesse lapsesse täiesti eitavalt
Vältimaks riske, abielluti väga vara vanemate valikul
Abielunaise suhe võõra mehega oli erinevalt
aristokraatidest välistatud, nõuti absoluutset truudust
 Juuraõpingud 1765—68
 Mõttetud normid
 Tutvus Annette Schönkopfiga
 Rokokoo, Lessing ja Wieland
 Anonüümne Annette
 Komöödia Kaassüüdlased
 Lahkub ülikoolist augustis 1768
 Haigus 1768—1770
 Suhted isaga halvenuenud
 1770 lõpetab juurastuudiumit
 Tutvus Friederike Brioniga (Nõmmeroosike)
 Götz von Berlichingeni Maria
 Tutvus Johann Gottfried Herderiga
 Ossian, J. MacPhersoni väljamõeldud keldi bardi rahvaluulelik




ballaadikogu, mida tõlkis Werther (tegelikult sks keelde Herder)
Shakepeare´i päev 14.10.1772, Goethe kui “maaletooja”
Uued ideed juura ja võimu kohta
Litsentsiaadikraad 1772
Praktikale Wetzlari, tutvus Darmstadti õukonnaga, püüdis
tulutult selgitada oma ideid maailma muutmiseks
 Neitsi, tütarlaps, kuid ema rollis
 Lisaks Charlotte Buffi omadele ka Goethe enda ema ja õe




jooned
Noore Goethe naiseideaal: perenaine, lastehooldaja, mitte
vaimupartner
Miks? Ehk just sellepärast, et Goethe tajus tunde-, mitte
vamupartnerlust
Saavutab emaliku naise abielludes Christiane Vulpiusega,
kes teda lakkamatult emmeb, kuigi ka tülitsetakse
Goethe ja Christiane poeg sünnib enne abielu ja on hea
tüki aega vallaslaps, nagu Christiane on sohinaine
 Kohtus Goethega 9.06.1772
 Tantsupidu õde Karoline sünnipäevaks ja kihluse




tähistamiseks Volpertshauseni Jahimajas
Goethe vanatädipoeg abuellus Charlotte õega
Goethe ise “käis” sel ajal 17a Johannette Lange,
vanatädi tütrega, kelle Charlottega tutvudes jalapealt
hülgas
Klaverimäng äikese ajal
Leivastseen on tõsi
 Õuejutlustaja poeg
 Kestneri ja Goethe sõber
 Philipp Herdi majasõber
 Armunud Elisabeth Herd´i
 Emilia Galotti mõju
 Laenab püstolid Kestnerilt
 Goethe arvamus: ei talunud kodanlikku maailma
 Gottfried Ephraim Lessingi poleemiline väljaanne
eessõna ja kommentaaridega: “Filosoofilised
märkmed”, 1776
 Arvukalt piraatväljaandeid
 Arvukalt maale ja kirjandusteoseid
 Kolm ooperit:
 Arvukalt endamõrvu
 Mõju moele: mõlema peategelase riietus
 Mõju Napoléonile, kes hoidis Wertherit oma öökapil ja tunnustas Goethet
suurimaks kirjanikuks.
 Mõnju teistele krijanikele, ka paroodiad
 Psühhiaatria: nn Wertheri sündroom – kirjanduseeskujust tingitud enesetapp v
selle katse
 JA GOETHE ELU WEIMARIS hertsogi salanõuniku, faktiliselt peaministrina.
Aadliseisus pealekauba. Sai juurutada uusi valgustusajale vastavaid seadusi,
teostada murrangulise teatriuuenduse ja teha kõike muud. Armulood kaunite
naiste ja neidudega jätkusid ka pärast abielumist paljude meelest liiga tavalsie
ja harimatu Christiane Vulpiusega.
AnnaAmalie
(1779—1784)
Luise Auguste
(1757—1830)
 Väga hõlpsalt tuvastatavad prototüübid
 Ainus maskeering: Goethe vahetas päris-Charlotte




sinisilmad Lotte puhul mustadeks.
Ei Charlotte ega Kestner soovinud Lotte ega Alberit
kuulsust.
Kestnerit häiris see tugevalt.
Samas sai perekond asjast kasu: nt lastele anti
ametikohti, nad leidsid suursugused ja mõjukad
soovitajad, sest nad olid ju “Lotte ja Alberti” lapsed
Hilisemas elus häbenes Goethe oma teost kui liig
tundelist ja nimetas seda senitmentaalseks jamaks.
 Lotte Weimaris, Thomas Mann, 1939, päris-Charlotte
visiidist Weimarisse 1816. Väisas Goethet ja köis tema
tõllaga tema loožis ooperis, kuid mingit tunnete
taastärkamist ega kauneid mälestusi polnud.
 Armunud mees, Martin Walser, 2008, 72aastase
Goethe ja 19aastase Ulrike v. Levetzow´ armuloost.
Abielust ei sanud asja, kuid Goethe avaldas Ulrikele nii
suurt mõju, et ta ei abiellunud kunagi. Enne surma
1899 põletas ta hõbekandikul ära Goethe kirjad.
 Film Goethe!, 2010, suurepärase olustikutajuga
tänapäeva noortele sobiv versioon, mis sisaldab
ebatõeseid duelli- ja seksistseeni.

similar documents