Eesti valikud mitmekultuurilise riigi ja inimese vahel

Report
Aune Valk
august, 2011




Taustaks identiteedist
Etniline ja riigiidentiteet
Eesti probleemid
Lahendused!?


Sotsiaalne identiteet on osa indiviidi
minakontseptsioonist, mis tuleneb tema
teadmisest kuulumise kohta sotsiaalsetesse
gruppidesse koos sellele omistatava väärtuse
ja emotsionaalse tähendusega (Tajfel, 1981).
Eesti riigiidentiteet on osa inimese
enesemääratlusest, mis tuleneb teadmisest,
et ta on Eesti riigi kodanik/elanik ning et see
on talle oluline ja ta on uhke selle üle (Valk,
2011)

Etniline identiteet (ethnic identity)
◦ Etnilis-rahvuslik identiteet
◦ Kultuuriline identiteet
◦ Vähemusgrupi identiteet

Riigiidentiteet (national identity)
◦ Rahvuslik identiteet
◦ Kodakondsus-rahvuslik identiteet
◦ Kodakondsus identiteet
(James, 1890; Lange, Westin, 1985)
 Enda poolt defineeritud identiteet
 Teiste poolt defineeritud identiteet
Grupi liige saab olla vaid nii, et teised grupi
liikmed seda aktsepteerivad




enese-identifikatsioon (self-identification)
identiteet (identity)
Kuidas ma ennast nimetan seostub sellega,
kuidas ma ennast tunnen ja mida teen
Venelane ja eestivenelane
(Hutnik, 1986; Ullah; 1987, Valk, Karu, 1999):
 hoiakuline identiteet (attitudinal)
 käitumuslik identiteet (behavioural)
(Isajiw, 1990, Kwan & Sodowsky, 1997, Rosenthal & Feldman,
1992):
 seesmine identiteet (hoiakud, emotsioonid, väärtused)
 väline identiteet (jälgitavad käitumused)
 või Boski (1991) identiteet kui sibul
 sisemised kihid
 välised kihid

Hoiakuline identiteet säilib väga kaua, paljudel väliseestlastel
on nt hoiakuline identiteet oluliselt tugevam kui kodueestlastel
Prentice, Miller ja Lightdale (1994)
 liikmesidusus (member-attachment), ühte
seotud grupid (common-bond groups)
 grupisidusus
(group-attachment), ühtse
identiteediga
grupid
(common-identity
groups)

Vähemusgrupid
liikmesidususel
sagedamini
põhinevad


“kaasa antud” (ascribed) (sündides teatud
rahvusest perekonda, saades kasvatuse
teatud grupi liikmena)
elu käigus (teadlikult) omandatud (acquired)
(enda identifitseerimine grupi liikmena,
identiteedi olulisus ja tähendus)
(Stoller, 1996)
 grupi identiteet (main group identity)
 isikustatud identiteet (privatised identity)
(Rosenthal ja Hrynevich, 1985; Garcia, 1982;
Keefe, 1992)
 selge ja teadvustatud identiteet
 teadlikkus gruppide vahelistest piiridest
(Valk ja Karu, 2001)
 etniline uhkus- ja kuuluvustunne
 etniline eristamine








Eesti reaalsus on kaks (mitte mitme) kultuuriline, hoolimata
sellest, et Eestis elab üle 100 eri etnilise grupi esindaja.
Vastandlikena nähakse ka kultuure, ehkki vastanduvad
riikide poliitikad.
Sallivuse puudumist ei peeta probleemiks.
Lähedasi kontakte teiste kultuuridega on vähe ja hoiakud
põhinevad eelarvamustel.
Avatud riigiidentiteeti on vähe ja puudub ühine arusaam
riigiidentiteedist eri gruppide hulgas. Etniline identiteet on
enam väärtustatud
Eestluse piirid on kitsad, eestlaseks olemist ei peeta lihtsalt
jagatavaks.
Integratsiooni tõlgendatakse kui assimilatsiooni.
Mitmekultuurilisus kui sõimusõna ja oma kultuurist
loobumine.
Venelaste seni väga avatud identiteet on sulgumas

Ma arvan, see ei ole võimalik (tunda
ühtekuuluvust teiste etniliste gruppidega
Eestis), iga hunt vaatab oma metsa poole ja
mis rahvusest sa oled, selle metsa poole sa
vaatad” (vanem eesti mees Lõuna-Eestist vastuseks
küsimusele: “Kas tunnete ühtekuuluvust Eestis elavate teiste
etniliste gruppidega?”)

Ma elan Ida-Virumaal ja loen seda oma
kodumaaks ja tunnen ühtekuuluvust kõigi
inimestega, kes elavad siin. (noorem vene mees IdaVirumaalt)

“Kultuur ei ühenda, keel ei ühenda, arusaamised
ei ühenda …miski tegelikult ei ühenda. Ma ei
ütle, et EI, nad ei meeldi mulle. Kui nad mind
häiriksid, … aga nad ei häiri. Seega ma ei saa
öelda midagi. Vanemad inimesed, kes siin elavad,
on väga meeldivad, aga mis mind nendega
ühendab, seda ma ei oska öelda.” (vanem eesti
naine Ida-Virumaalt vastuseks küsimusele: “Kas
tunnete ühtekuuluvust Eestis elavate teiste
etniliste gruppidega?”)
Ühedimensionaalne
akulturatsiooni
korraga saab kuuluda ühte kultuuri
kultuur A
mudel:
kultuur B
1 KÜSIMUS
Kas oma identiteedi
säilitamine on väärtus?
“JAH”
“EI”
2 KÜSIMUS
Kas teiste
“JAH”
kultuuridega suhete loomine
on väärtus?
“EI”
Integratsioon
Assimilatsioon
Separatsioon/ Marginaliseerumine
segregatsioon

RN3: “Isa sundis mind minema sinna (Eesti) kooli, aga
ma vihkasin seda! Imelik, et ma ei muutunud rohkem
Eesti-vastaliseks, sest ta tõesti surus seda kooli mulle
peale… Isa tegi mulle juba väga varakult selgeks, et
ma olen eestlane. Just isa, sest see oli tema jaoks nii
oluline! Kui ma noorem olin, siis ma ütlesin alati, kui
keegi küsis, et ma olen eestlane. Kuna isa ütles, et sa
ei ole üldse rootslane, et sa oled eestlane, siis ma
tundsin, et ma pean valima, aga seda mul ei ole ju
tarvis teha. Nooremana ma tundsin, et see oli nagu
mingi identiteedikriis, et kas ma olen rootslane või
eestlane. Kui ma olin 15, siis ma sain aru, et see on
OK, ma võin olla mõlemad.”
 Reaalsus,
poliitika, hoiak
 Mitmekultuuriline riik ja
mitmekultuuriline inimene/
identiteet
 Võimalik, raske, ohtlik, positiivne,
….poliitiline korrektsus


„Ma usun küll, et ma oleksin teist sorti inimene, kui
ma oleksin ainult rootslane, see annab nagu teise
perspektiivi mulle, siin Rootsis. Saab nagu rohkem
aru inimestest, kes tulevad teistest maadest ja et Sul
ei ole ainult see Rootsi vaade, nagu rootslased
võivad olla kitsarinnalised. Kuna mina olen
mõlemad, siis mul on võimalus vaadata asju
mitmest seisukohast.“
“Väga oluline…See annab nagu laiema perspektiivi.
Kuna ma olen kakskultuurne, saan ma vaadata asju
mitmest perspektiivist. Mul oleks päris igav elu, kui
ma ei oleks eestlane. Ma ei oleks Eestis saanud olla,
ma ei oleks teise ühiskonda pääsenud niimoodi
sisse nagu ma võisin olla Eestis”.

Dilemma:
◦ rõhutada oma päritolugrupi kuuluvust = olla hea
laps oma vanematele/perekonnale – kõrgem
endaga rahulolu
◦ rõhutada kuuluvust asukohamaale = tulla hästi
toime – reeglina kõrgem eluga rahulolu

Oht marginaliseerumiseks: „omad“ peavad
reeturiks ja enamusgrupp ei võta omaks



Sulatusahju mudel: päritoluidentiteet ebaoluline
ja erinevate gruppide riigiidentiteet seega sama
tugevusega ja sõltumatu või positiivselt seotud
nende etnilise identiteediga
Pluralistlik mudel: positiivne seos etnilise ja
riigiidentiteedi vahel, tugev etniline identiteet
seotud ka tugeva riigiidentiteediga
Ühe grupi domineerimise mudel: enamusgrupi
riigiidentiteet on tugevam kui vähemustel ja ka
tugevamalt seotud etnilise identiteediga



Sihtfinantseeritav projekt "Muusika perspektiivid
Eesti avatud identiteedi väljakujundamisel“
2008-2012.
Projekti vastavat osa viivad läbi Triinu Ojamaa
(projekti juht), Kristel Karu-Kletter, Kanni Labi,
Heidi Kiuru, Marianna Drozdova, Julia Sulina ja
Aune Valk.
Andmekogumine 2009-2011
◦ 978 eestlast
◦ 614 Eestis elavat venelast
◦ 310 väliseestlast

Avatud riigiidentiteeti
◦ Riigiuhkus (RU)
◦ Mitmekultuurilist riigiidentiteeti (MK)

Etnilist identiteeti
◦ Etniline uhkus (EU)
◦ Etniline eristamine (EE)

Multiidentiteeti (MultiID)
◦ Kuulumine erinevatesse mitte etn/riigiga seotud
gruppidesse

Rahulolu
◦ Endaga
◦ Eluga

Lisaks olukorra kaardistamisele püüdsime
leida nö ideaalset riigiidentiteeti, mis oleks
võimalikult hästi omaks võetav kõigile
osapooltele, ühildatav nende etnilise
identiteediga ehk vastav pigem pluralistlikule
kui ühe grupi domineerimise mudelile
rõhutab kuuluvus- ja uhkustunnet seoses Eesti riigi,
maa ja inimestega;
tunnustab mitmekultuurilist identiteeti nii Eesti riigi
kui inimese tasandil.
Riigi tasandil mitmekultuurilisus tähendab erinevate
etniliste identiteetide tunnustamist ühes riigis.
Inimese tasandi mitmekultuurilisus tähendab selle
tunnustamist, et inimene saab korraga omada
mitut (sh Eesti) identiteeti.
Riigiuhkus (RU)
Mulle meeldib olla nii eestlane kui eurooplane/ seotud nii Eesti kui
Euroopaga.
Tunnen suurt rahulolu Eesti ja Eesti päritolu inimeste saavutuste üle.
Mul pole Eesti maa ja loodusega erilist hingesidet (P)
Olen uhke, et Eestit teatakse kui väikest ja edukat riiki.
Mulle on/oleks oluline olla Eesti Vabariigi kodanik.
Ma ei tähista tavaliselt Eesti pühi ega tunne neist ka puudust.
Mulle meeldib öelda, et olen Eestist / Eesti päritolu.
Eesti ajaloos pole midagi, mille üle uhkust tunda.
Tunnen ühtekuuluvust inimestega, kes räägivad eesti keelt.
Osalemine eesti muusikaüritustel süvendab minus ühtekuuluvustunnet
Eestiga. Olen sageli tundnud uhkust, nähes lehvimas Eesti lippu.
Mitmekultuuriline identiteet
Mitmekultuuriline Eesti (ME)
Eesti võiks olla avatum teistele kultuuridele.
Minu arvates peaksid Eestis elama ainult etnilised eestlased (P).
Mind ei häiri, et Eestis elab erineva etnilise päritoluga inimesi.
Mitmekultuuriline inimene (MI) – kõige enam jagatud arusaamad
Inimene võib samaaegselt olla mitme etnilise grupi liige.
Minu meelest ei saa inimene olla üheaegselt eesti ja mingi muu kultuuri
esindaja (P).
Võimalus kuuluda üheaegselt mitmesse kultuuri rikastab inimese elu.
Tunnen ühtekuuluvust Eestis elavate inimestega, sõltumata nende
päritolust.
Est
Rus
Est-Rus
Etniline uhkus
Etniline eristamine
Eluga rahulolu
Endaga rahulolu
vanus
sugu
kodakondsus
eesti keele oskus
.32***
-.25***
.07*
.01
.01
.11***
.03
.02
.11*
-.34***
.15**
.02
.20***
.04
.03
.06
.31***
-.19**
.09
.08
.06
.03
.14*
.21**
“võimalik kuuluda mitmesse etnilisse gruppi”
.19***
.12*
.12
Elanud välismaal
Vanemad erinevat päritolu
Multi-ID: globaalne-Euroopa
Multi-ID: professionaalne, erialane
Multi-ID – muusika
Multi-ID – lähiring (pere, sõbrad, naabrid)
R2
.05
-.01
.14***
.02
.05
.06*
.38***
-.00
-.05
.12*
.13**
-.02
-.04
.37***
-.02
.02
.09
-.05
.02
.21**
.38***






Eesti riigiidentiteeti tuleb defineerida ühiselt: see peab
sisaldama võimalust olla mõne teise etnilise grupi liige
Potentsiaalne ühisosa: teadmine edukast riigist ja Eesti
inimeste (sh eestivenelaste) saavutused,
mitmekultuurilisuse kui võimaluse tajumine
Oluline on (uue) positiivse kaksikidentiteedi
teke/süvendamine: uhke on olla eestivenelane/ venelane
ja eestlane
Eestlaste valmisolek oma identiteeti jagada on suurem
kui venelaste valmisolek seda omaks võtta
Vene kool ei kasvata riigiidentiteeti. Vene noorte
riigiuhkus madalamgi kui vanematel inimestel
Venelaste eluga rahulolu on oluliselt madalam kui
eestlastel – eluga rahuolu seotud identiteediga. Kumb
tuleb enne?

Toetama peaks
◦ Eesti avatust maailmale, sh Eesti-Euroopa identiteeti
◦ arusaama, et kaksikidentiteet on võimalik ja vajalik:
oleme venelased/ukrainlased, aga saagem ka
eestlasteks ja eurooplasteks
◦ Eesti ja Eesti inimeste (sj eestivenelaste) saavutuste
esile toomist
◦ kodanikkonna ühtsust
◦ arusaama, et meid seob armastus maa, looduse ja
pühade vastu

Mida teha keele, ajaloo ja lipuga?

similar documents