TOITUMISTERAAPIA JA VÄHIHAIGUSED

Report
Ülle Hõbemägi
Toitumisnõustaja
ETTA
Vähi tekke riskifaktorid:
 30%
 30%
(elukestvalt halb) toitumine
suitsetamine
 15% pärilikkus
 5% elu jooksul põetud infektsioonid
 5% kutsega seotud tegurid (kiirgus, tolm,
toksiliste ühenditega kokkupuude jmt.)
 5% ülekaal ja füüsilise aktiivsuse puudus
 4% keskkonna saastatus, 3% alkohol, 2%
UV-kiirgus, 1% muud põhjused
Vähihaiguste noorenemise ja kasvu taga
arvatakse olevat:
 Suhkru ja rafineeritud jahude tarbimise oluline
tõus viimase 50a. jooksul.
 Loomapidamise meetodite muutus, st. ka meie
toidu koostise muutus.
 Pestitsiidide, herbitsiidide, väetiste kasutamise
jätkuv tõus al. sõjajärgsest ajast.
 Taimsete, rafineeritud õlide rohke kasutamine.

Piisava energiahulgaga täisväärtuslik toit alakaalu
ja/või alatoitumuse vältimiseks.

Optimaalne rasvade, valkude ja süsivesikute
tarbimine.

Eksotoksiinide vältimine (pestitsiidid,
raskmetallid, kodukeemia, sünteetiline kosmeetika,
e-ained, plastik, heitgaasid jmt.).

Endotoksiinide vähenemine e. seedetrakti
tervise ja tasakaalu taastamine → maksa koormuse
↓
→ Keha loomulik kaitsevõime tugevnemine
ning haigusega toimetuleku väljavaadete
paranemine.
 Raviga kaasnevate sümptomitega
toimetulek toitumuslikult.
 Uute, tervislike harjumuste kinnistumine.
 Rafineeritud
vs. täisterajahu.
 Viiner-sink-kalaburger vs. liha-kala.
 Margariin-rafineeritud õlid vs. pähklidseemned, külmpressõli, või.
 Puuviljakonservid-moosid vs. värsked
puuviljad-marjad.
 Limonaad-glükoosisiirupiga mahlajook vs.
värskelt pressitud, viljalihaga mahl.
 Rohke kartul vs. mitmekesine
köögiviljavalik, kaunviljad.
 Magustatud
piimatooted vs. keefir, pett,
maitsestamata jogurt.
 Koogid, kommid, küpsised vs. puuviljad,
marjad, kuivatatud puuviljad,
tooršokolaad, magustamata pähklivõi jne.
 Homogeniseeritud-pastöriseeritud piim vs.
toorpiim.
 I grupi iseloomustus: tärklise-, suhkru-ja
rasvarikkad, vähe kiudaineid, oluliselt vähem
mikrotoitaineid, ensüümivaesed.
 II grupi iseloomustus: loomulik koostis e.
tervislik energia, mikrotoitaineterikkad ja
sünergilises toimes, ensüümiderikas.
 Turvalised valikud:
-
-
Külmpressoliiviõli (O-9, E-vitamiin)
Seesamiseemneõli (O-9, fenoolsed antioks-d)
Või
Kookosrasv (lauriinhape)
Pähklid (O-3-6-9)
Seemned
Suhkruta pähklivõi (tahhiini)
 Soovituslik:
allikast
1/3 loomsest allikast ja 2/3 taimsest
Terapeutilise toimega:
 Kalaõli, kuningakepiõli, kurgirohuõli,
mustsõstraseemneõli, kookosrasv, nisuiduõli,
riisikliiõli, seesamiseemned ja kanepiseemned,
letsitiin.
-Parandavad raku võimet toitaineid omastada ja
toksiinide eliminatsiooni
-vähendavad metastaaside teket
-tõstavad immuunsust
-reguleerivad hormonaaltasakaalu
-selektiivselt toksilised tuumorile ja
vähirakkudele, kaitsevad terveid rakke vähiravi
ajal.
 Polüküllastamata rasvhapped
ja
antioksüdandid (värsked köögi-ja puuviljad,
salatid, idandid, roheline mahl)
 Turvalisem tarbida seemnetena
(chia,
päevalille-, seesami, seedermänni-ja
kõrvitsaseemned), pähkleid ja avokaadot ning
õlidest külmpress oliiviõli.
 Kõrget
kuumust taluvad rasvad selitatud või,
kookosrasv, searasv, palmirasv.
 Optimaalne 0.8g/kg
valku kehakaalu kohta,
haigus võib ↓ või ↑ valgu vajadust.
 1-2 portsjonit kala, liha, muna päevas.
 taimset päritolu valguallikad: oad, läätsed,
pähklid, teraviljad, ferm.soja.
 Kombineeri valgurikas toiduaine
antioksüdantiderikka toiduga (salat,
köögiviljad)
 Vali väherasvane valgu allikas
 Valk nõuab B6 ja piisavat maohapet
 Insuliini
kasvufaktor stimuleerib vähirakkude
kasvu.
 Vähirakud armastavad glükoosi:
Otto Heinrich Warburg, Saksa bioloog,
Nobeli preemia avastuse eest: maliigse tuumori
ainevahetus on peamiselt sõltuv glükoosist.
 Laske verest
määrata glükohemoglobiini (B-
HbA1c)
 Loobuge suhkrust ja valgest jahust.
 Valige
madala glükeemilise koormusega
toiduained ning sagedasem söömine;
 Andke oma kehale võimalusel füüsilist
koormust – stabiliseerib veresuhkrut;
 Stressi maandus;
 Rakkude insuliini tundlikkust saab parandada:
Mg, E-vit.(900mg), kroom (1000mcg), biotiin
(B8), kalaõli, vanaadium (100mg), CLA
 Süsivesikute ainevahetust reguleerivad Bvitamiinid, insuliini tootmiseks on vaja tsinki;
 Kasutada magustamiseks puuvilju
ja marju
– banaan, magus õun, viigimari, dattel,
rosin;
 Fruktoos, kookosõiesuhkur, agaavisiirup
 Stevia e. suhkruleht
 Ksülitool
EI!
 Aspartaam laguneb kehas etüülalkoholiks
(nn.puupiiritus) ja fenüülalaniiniks – mõlemad
neurotoksiinid ja kantserogeensed;
 Sahhariin on petrooleumi ja tolueeni derivaat –
potentsiaalselt kantserogeenne;
 Atsesulfaam K – kantserogeenne;
Mesi?
 31% glükoos, 38% fruktoos, 18% vesi, 9% teised
suhkrud, 2% sukroos.
 Antibiootilise, antiseptilise ja rahustava
toimega, sisaldab ensüüme, flavonoide.
 Mesi ja nn. meeproduktid (mesilasemapiim,
suir, õietolm, taruvaik) on näidanud
vähivastaseid toimeid laborikatsetes.
 1-2tl. päevas
NB!
 Peidetud suhkur
 Suhkru värvil ega kujul pole suurt vahet
 Rafineeritud jahutooted
 üldiste toitumissoovituste järgmine
 pro-ja prebiootilised
toidud menüüs
 Prebiootiliste omadustega: Kaer, oad, puu-ja
köögiviljad (eriti banaan), lehtköögivili,
laugulised, spinat, oder, kikerherned, läätsed,
marjad.
 Probiootilised toidud: hapendatud toidud –
hapukapsas, salat hapendatud köögiviljadest,
hapendatud kasemahl, hapnema läinud
toorpiim, fermenteeritud sojatooted jmt.
 Probiootikumid vähendavad
kartsinogeenide
tootmist soolestikus, aitavad säilitada
immuunfunktsiooni.
 Ensüümpreparaadid
 Saccharomyces Boulardii
 Vajadusel maohappe taseme tõstmine betaiin
HCl abil (saadakse peedist)
 Koos ja lahus söömise rakendamine
seedetegevuse lihtsustamiseks.
 Antikartsinogeenne -
pärsivad
kartsinogeenide mõju rakkudele;
 Antikantserogeenne - mõjuvad otse
vähirakule, pärssides nende kasvu ja
soodustades nn. uinuvat olekut;
 Antiangiogeneetiline - takistavad
angiogeneesi ehk uute veresoonte kasvatamise
võimet, mille kaudu vähirakud iseennast
toidavad ja vohama hakkavad.
 Kapsalised
(1/2 klaasi hakituna)*
 Laugulised (1 suur küüs küüslauku, ½ klaasi
sibulat hakituna)
 Roheline lehtköögivili
 Marjad (ellaaghape, polüfenoolid)
 Värskelt jahvatatud Omega-3 rikkad seemned
(chia, kanepi- või linaseeme 1-2 spl. päevas)
 Tomatipüree (suhkruta, ise valmistatud või
mahe)
 Kurkum + pipar
 Värskelt pressitud tsitruste mahl (v.a.greip)
 Roheline tee
 Fermenteeritud sojatooted
100-110 g = 3040mg soja isoflavoone, 100g sojapiima=10mg
soja isoflavoone.
 Punane vein (Burgundia Pinot Noir) ja
toorkakao
Resveratrool ja antogenool e. proantotsüanidiinid
on tugevad antioksüdandid bioflavonoidide
perekonnas, toetavad C-vitamiini toimet,
suudavad läbida aju-verebarjääri, vähendavad
kapillaaride läbilaskvust, parandavad perifeerset
vereringet, kaitsevad DNA-d kemoteraapia ja
radiatsiooni toksilise mõju eest.
 Letsitiin (fosfatidüülkoliin)
- maksa kaitse
letsitiini ja maarjaohaka preparaadiga on
vähipatsientide puhul ülioluline.
 Merevetikad (fukoidaan, O-3) aeglustavad
tuumori kasvu, stimuleerivad vähiraku surma.
 Ingver põletikuvastane ja antioksüdantne
toime, takistab angiogeneesi, iivelduse vastane.
 Rosmariin, tüümian, pune, basiilik,
piparmünt, petersell, seller soodustavad
vähiraku surma, antioksüdantse ja
põletikuvastase toimega, angiogeneesi
pärssivad.
 Maitake seen
(aka Shiitake ja Reishi) kaitseb
terveid rakke vähirakkudeks muutumise eest;
-tõstab immuunsüsteemi võimet otsida ja
hävitada vähirakke;
-aitab kontrollida rakkude jagunemist ja
rakusurma ehk apoptoosi;
-aitab ära hoida vähirakkude metastaseerumist.
-kaitseb kemoteraapia toksilise mõju eest samal
ajal suurendades ravimi efektiivsust tuumori
hävitamisele.
 Granaatõunamahl tugev põletikuvastane ja
antioksüdantne toime.
mille puudust ei tohiks vähihaigel olla.
 Seleen
 D-vitamiin
 E vitamiin
 Omega-3
 Suu-ja söögitoruhaavandid, seente vohamine
suus ja soolestikus, neelamisraskused,
maitsemuutus, iiveldus ja oksendamine.
-Toidu püreestamine: nii soolased kui magusad
kreemid ja pudingud, püreesupid, smuuti.
-Toidu temperatuur: külm leevendab valu.
-Toidu maitse: intensiivsem maitse, hapukus,
mahlasus.
-Toidu lõhn: jahedana on lõhn vähem
intensiivsem ning lihtsam süüa.
-Toidu tekstuur: pehme (nt. saiatoodetest
muhvin, odrakarask), suussulav, vähest
närimist vajav ning kergelt neelatav.
-Oksendamine ja iiveldus: jääkuubiku
lutsimine, ingveri tee, korraga väike portsjon,
aga sageli, akupunktuur.
-Kõhulahtisus: probiootikumid, mustikasupp,
banaan, maitsestamata jogurt, riisipuder
(suhkruta), vältida toorest!
-Väsimus: ženženn, B-vitamiinid, roheline tee,
C-vitamiinirikas toit, õietolm, mesilasemapiim.
Kontakt:
[email protected]
505 9999

similar documents