Ressursid ja sisehindamine

Report
Mis see on, millega me
tegeleme?
Ivo Eesmaa
Kärdla ÜG direktor
Tiiu Kuurme:



Inimest uurivas
teadustes polegi
korrektne kasutada
definitsiooni mõistet,see
on pärit ja peaks
kuuluma nö. kõvadesse,
loodusteadustesse.
Inimest uurivas
teadustes on sobilikum
rääkida määratlustest,
mida võib olla mitu ja
erinevaid.
Asju siis ka käsitatakse
lähtuvalt eri
paradigmadest.
PARADIGMA



ladina keeles paradigma
"näidis, mall" ,eriti
grammatikaterminina
kreeka παράδειγμα
“musternäide, mudel," tuleb
sõnast paradeiknynai
"esindama, väljendama,"
Thomas Kuhn on oma
teadusfilosoofilises
kontseptsioonis hakanud
paradigmaks nimetama
teadusetegemise viisi, mida
omandatakse eeskuju najal.
KÕIK ALGAB ALGUSEST.
Kus on algus?




Kõigepealt on pedagoogiline kontseptsioon
Kontseptsiooni realiseerimiseks koostatakse
õppekava
Õppekava elluviimiseks vajalike tingimuste
loomiseks kavandatakse arengustrateegia
(määratakse sihid) ja strateegia elluviimiseks
vajalik tegevusplaan (= arengukava?)
Sisehindamise käigus hinnatakse Õppekava ja
Arengukava koostoimet.
KÄRDLA ÜG PEDAGOOGILINE
KONTSEPTSIOON
Mis see veel on? Võõrsõnade leksikon
aitab!
E.Vääri, R.Kleis, J.Silvet
6.trükk(2000) E.Vääri täiendused ja parandused




Pedagoog – kasvataja, õpetaja, pedagoogika
eriteadlane, kasvatusteadlane
Pedagoogika – kasvatuslik, kasvatus- , õpetusPedagoogiline – pedagoogikale omane
Kontseptsioon – käsitusviis, vaadete süsteem;
üldkujutlus, plaan)
KÄRDLA ÜHISGÜMNAASIUMIS
KOKKULEPITUD ÕPETUSE JA
KASVATUSE KÄSITUSVIIS
Missioon e. milleks me oleme?

KÜG on loodud soodustamaks noorte inimeste
kujunemist isiksusteks,




kes on õpihimulised, erksa tunde- ja mõttemaailmaga
ümbritsevat mõistvad ja adekvaatselt hindavad ning oma
otsustustes järjekindlad maailmakodanikud,
kes peavad au sees oma riiki, rahvust ja kodu,
Kes on suuteline orienteeruma aktuaalsetes probleemides
ning maailma, Euroopa ja Eesti kultuuriloos.
KÜG on kutsutud ja seatud kasutamaks ja edendamaks
parimaid olemasolevaid ning loomaks ja
rakendamaks uusi viise ja võimalusi oma õpilaste
arengu parimaks toetamiseks;
Mis see on, millega me tegeleme?

Kool on haridusasutus.




Mis on haridus?
Kuidas haridus tekib?
Millest sõltub haridus?
Mis sõltub haridusest?
Mis on haridus?
„Haridus on see,
mis jääb peale
õpitu
unustamist“
Ellen Kay
„Biotoopide hulka
kuuluvad nii parasiidid
kui sümbiondid. Ka
taksonite hierarhiline
Aga kui
ununebon
lause
süsteem
kujutatav
taksonoomilise puuna”,
mis jääb
siis?
.
Haridus on valmisolek
Valmisolek milleks?


Valmisolek
elamiseks,
töötamiseks,
õppimiseks ja arenemiseks ühiskonna
liikmena ja kultuurikandjana
See valmisolek elamiseks ühiskonnas saab
põhineda vaid kultuurilisel iseolemisel – s.o.
ühiskonnas hinnatud väärtustel, normidel,
tabudel, elamisviisil jne
LOODUS MAAILM MINU
LOODUSSEADUSED
ÜMBER JA
KAUGEMAL
ON OLEMAS KA
INIMESETA
Mis on haridus?

Haridus on see osa looduses kehtivatest
seaduspärasustest, mida ma tunnen,
millega oskan arvestada ja mida oskan
oma tegevuses kasutada.
KULTUUR
ON INIMTEGEVUSE TULEM
Inimene elab kultuuris ja
samal ajal loob teda pidevalt
juurde.
Laias laastus on olemas kaks kultuuri
põhidefinitsiooni.


Klassikaline ja konservatiivne ja kirjeldab kultuuri kui
esteetilise kvaliteedi standardit: “parim, mis maailmas
on mõeldud ja öeldud”. See tulenes klassikalise
esteetilise vormi hindamisest.
Kultuur on see kompleksne tervik, mis hõlmab
teadmist, usku, kunsti, moraali, õigust, tavasid,
kombeid ja kõiki teisi võimeid ja harjumusi, mida on
saavutanud inimene ühiskonna liikmena.
Veel mõnda kultuurist


Kultuur on kogu materiaalne ja vaimne pärand, seega ka
inimgrupi suhtlusvormid, normid, mida inimesed
sotsialisatsiooni käigus omandavad ja mida üks
generatsioon teisele edasi annab (Arie Nicolas Jan De
Hollander). See on sotsiaalse leiutamise, mitte bioloogilise
pärivuse tulemus.
Melville Herskovich (1895-1963): “Kultuur on inimese
poolt loodud osa keskkonnast.”
Kultuur on inimkonna saavutuste kogum







filosoofiast
teadmistest
loomingust
usust
tabudest
väärtustest
elamisviisidest jne.
Mis on haridus?

Haridus on see osa kultuurist, mida ma
tean, tunnen ja mille olen omaks võtnud.
LOODUS –
MAAILM
MINU
ÜMBER
JA KAUGEMAL
KULTUUR,
MILLES
ELAN
MINA ISE
HARIDUS - KUIDAS TEKIB
•
Uurimine
•
Jäljendamine
•
Mõtlemine
•
Lugemine
•
Reisimine-rändamine
•
Kuulamine
•
Loomine
•
Kirjutamine
•
Õppimine
•
Mediteerimine
•
Töötamine
•
Mängimine
•
.......................
Haridus sõltub





Isikupärastest eeldustest
Keskkonnast
Kultuuritaustast
Motivatsioonist
Õpetajatest
Haridusest sõltub






Keskkond
Väärtushinnangud
Hoiakud
Käitumine
Subjekti toimetulek erinevates rollides
ühiskonnaliikmena ja oma kultuuri esindajana
Ühiskonna elujõud
MILLEKS KOOL?



Laps areneks ka ilma koolis käimata, aga
kool peab seda arengut toetama just selles
kõige paremas eas.
Seega on kooli põhirolliks ühiskonnas lapse
arengu võimendamine ja suunamine
ühiskonnas valitsevatest
väärtushinnangutest tulenevalt.
KOOL TOIMIB ARENGUVÕIMENDINA
KOOL KUI ARENGUVÕIMENDI
LAPSE ARENG
Uurimine, reisimine-rändamine,loomine
töötamine,mängimine,mõtlemine,
jäljendamine, õppimine
Arusaamine
Mõistmine
KOGUDES, KOGEDES, KOGEMATA
Ettenägemisoskus
Vastutustunne
Õpetaja.



Mida rohkem luuakse koolis võimalusi kogumiseks ja kogemiseks,
seda parema arenguvõimendina kool töötab. Neid võimalusi
planeeritakse ja luuakse kooli põhidokumendi – õppekava
kaudu.
Õppekava ei ole pelgalt dokument, millel on üldosa ja aimekavad ja
mis sisaldab kõike seda mida valitsuse määrus ette näeb. Õppekava
on planeeritavate tegevuste süsteem mis peab tagama kooli
maksimaalse toimimise arenguvõimendina.
Lisaks õppekavaga planeeritava elluviimisega on sellega
samaväärne viis, kuidas seda koolis korraldatakse, kuidas sealjuures
suhestutakse ümbritsevaga. Siin omab olulist tähtsust eelkõige
õpetaja isiksus, tema kultuuriline taust ja oskused olla eelkõige
inimene inimeste seas(oskus kuulata, rääkida, juhtida, olla
juhitud, olla eeskuju).
Keskkond




See on materiaalne, mittemateriaalne kui ka virtuaalne keskkond,
milles kogu inimtegevus toimub.
Materiaalse keskkonna moodustavad eelkõige loodus- ja
tehiskeskkond (majad – ruumid, õppevahendid jne,) milles laps
füüsiliselt elab ja tegutseb.
Mittemateriaalne keskkond on vaimne ja sotsiaalne keskkond,
mille loovad inimesed lapse ümber. Koolis loovad selle keskkonna
eelkõige õpetajad, aga ka muu koolis töötav personal koristajast ja
majahoidjast kuni haldusjuhini välja. Samuti kaasõpilased.
Mittemateriaalne keskkond tekib inimsuhete pinnal ja on
inimsuhetega üheselt määratud kas arengut toetama või takistama.
Lisaks sellele mõjutab mittemateriaalset keskkonda kõik see, mis
kooli ümbritseb – meedia, sõpruskonnad, perekond, ühiskonnas
valitsevad hoiakud, väärtushinnangud ja tabud, laiemalt võetuna
kultuur
Kodu.



Kodu on käsitletav sotsiaalse institutsioonina, mille rolliks on
lapse jaoks esmase arengukeskkonna loomine, seega lasub kodul
peamine vastutus lapse arengu eest
Oma põhirolli täitmisel on kodul lapse arenguprotsessi
toetamisel mitu väga olulist ülesannet.
 Soorollid ja nendest tulenev
 Majanduslik tugi
 Esmane sotsialiseerumine
 Kodu on käsitletav õpikeskkonnana
 Isa ja ema on lapse esmased õpetajad
Kõigel sellel on oluline tähtsus lapse arengus ja on oluline et
kasvatuslikud sihid nii koolis kui kodus kokku langeksid, nagu
on ka oluline et vanemad oma rollidega edukalt toime tuleksid.
Kool ei suuda kodu rolle ka parima tahtmise juures üle võtta.
Põhiprotsessiks koolis on inimeste
areng(targemaks saamine).
Põhiprotsessiks koolis on lapse areng ja kõik muud
protsessid nii kooli sees kui kooli ümber, peavad seda
toetama.
Sellest tulenevalt peavad kõik teised koolis kulgevad
protsessid olema sellele protsessile allutatud.
Mis omakorda tähendab et





Oodatud ja kõrgelt hinnatud on kõik, mis soodustab õpilaste ja
õpetajate arengut
Taunitud on kõik, mis õpilaste ja õpetajate arengut kahjustab,
tõkestab või pidurdab;
Põhiprotsessiks koolis on inimeste
areng(targemaks saamine).


Targemaks saadakse kolmel viisil: kogudes,
kogedes ja kogemata
Targemaks
saamine
toimub
erinevate
tegevuste
kaudu
(uurimine,
reisiminerändamine, loomine, töötamine, mängimine,
mõtlemine, jäljendamine, õppimine jne).
Väljaandja:
Akti liik:
Teksti liik:
Redaktsiooni jõustumise kp:
Avaldamismärge:
Vabariigi Valitsus
määrus
algtekst-terviktekst
17.01.2011
RT I, 14.01.2011, 1
Põhikooli riiklik õppekava

Vastu võetud 06.01.2011 nr 1
AINEPÄDEVUSED
Valdkonnapädevused
Üldpädevused
AINEPÄDEVUSED
Valdkonnapädevused
Üldpädevused
Pädevuste rida
Üldpädevused
Valdkonnapädevused
Ainepädevused
Üldpädevused



Üldpädevused on aine- ja valdkonnaülesed pädevused, mis
on väga olulised inimeseks ja kodanikuks kasvamisel.
Üldpädevused kujunevad kõigi õppeainete kaudu, ent ka
tunni- ja koolivälises tegevuses ning nende kujunemist
jälgitakse ja suunatakse õpetajate ning kooli ja kodu ühistöös.
Üldpädevused on:







väärtuspädevus
sotsiaalne pädevus
enesemääratluspädevus
õpipädevus
suhtluspädevus
matemaatikapädevus
ettevõtlikkuspädevus
Valdkonnapädevused



Lähedase eesmärgiseade ja õppesisuga õppeained
moodustavad ainevaldkonna.
Ainevaldkonna peamine eesmärk on vastava
valdkonnapädevuse kujunemine, mida toetavad õppeainete
eesmärgid ja õpitulemused. Valdkonnapädevuse kujunemist
toetavad ka teiste ainevaldkondade õppeained ning tunni- ja
kooliväline tegevus.
Ainevaldkonnad on:








keel ja kirjandus;
võõrkeeled;
matemaatika;
loodusained;
sotsiaalained;
kunstiained;
tehnoloogia;
kehaline kasvatu
Ainevaldkond loodusained
Loodusteaduslik pädevus väljendub
 loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis
hõlmab oskust vaadelda, mõista ning selgitada loodus-, tehisja sotsiaalses keskkonnas (edaspidi keskkond) eksisteerivaid
objekte ja protsesse, analüüsida keskkonda kui
terviksüsteemi,
 märgata selles esinevaid probleeme ning kasutada neid
lahendades loodusteaduslikku meetodit, võtta vastu
igapäevaelulisi keskkonnaalaseid pädevaid otsuseid ja
prognoosida nende mõju, arvestades nii loodusteaduslikke kui
ka sotsiaalseid aspekte, tunda huvi loodusteaduste kui
maailmakäsitluse aluse ja areneva kultuurinähtuse vastu,
väärtustada looduslikku mitmekesisust ning vastutustundlikku
ja säästvat eluviisi.
 Loodusõpetus, Bioloogia, Geograafia, Füüsika, Keemia

Füüsika

Põhikooli füüsikaõpetusega taotletakse, et õpilane:








tunneb huvi füüsika ja teiste loodusteaduste vastu ning saab aru
nende tähtsusest igapäevaelus ja ühiskonna arengus;
on omandanud argielus toimimiseks ja elukestvaks õppimiseks
vajalikke füüsikateadmisi ning protsessioskusi;
oskab probleeme lahendades rakendada loodusteaduslikku
meetodit;
on omandanud ülevaate füüsika keelest ja oskab seda lihtsamatel
juhtudel kasutada;
arendab loodusteadusliku teksti lugemise ja mõistmise oskust, õpib
teatmeteostest ning internetist leidma füüsikaalast teavet;
väärtustab ühiskonna jätkusuutlikku arengut ning suhtub
vastutustundlikult loodusesse ja ühiskonda;
on omandanud ülevaate füüsika seosest tehnika ja tehnoloogiaga
ning vastavatest elukutsetest;
arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ja
süsteemset mõtlemist ning on motiveeritud elukestvaks õppeks.
Lõiming
Väärtuspädevus
Loodusteaduslik
Tehnoloogia
Füüsika
Tööõpetus
See, mis meie jaoks oluline –
meie põhiväärtused
Me sõnastame oma põhiväärtused nii:

igaühe isiklik areng on edukuse põhikriteeriumiks

õppimine ei lõpe kunagi, õppimine on õpetamisest
olulisem,

meeskonnatöö, inimesena oleme me kõik võrdsed

kord ja tarkus, arusaamine on teadmisest olulisem

aeg on taastumatu ressurss, täpsus on meie norm

linna edu on ka meie edu - osana kogukonnast anname
parima, et meil kõigil oleks põhjust oma kodulinna üle
uhked olla.

loov ja pühendunud tegevus.



KÜG ei vali õpilasi. Siia kooli on teretulnud iga
laps, kellel selleks on seaduslik õigus, sõltumata
tema elukohast, majanduslikust olukorrast või
sotsiaalsest taustast.
Põhikooliastmes näeme õppimas eelkõige Kärdla
linna ja selle lähiümbruse lapsi
Hiiumaa suurima koolina on meil võimalus, aga ka
kohustus, vastu võtta kõik saarel
gümnaasiumiharidust saada soovivad lapsed.
§ 2. Põhihariduse alusväärtused




Põhihariduses toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist,
kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut.
Põhikool
 loob tingimused õpilaste erisuguste võimete tasakaalustatud
arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi
kujunemiseks.
 kujundab väärtushoiakuid ja -hinnanguid, mis on isikliku õnneliku
elu ja ühiskonna eduka koostoimimise aluseks.
Uue põlvkonna sotsialiseerumine rajaneb eesti kultuuri traditsioonide,
Euroopa ühisväärtuste ning maailma kultuuri ja teaduse põhisaavutuste
omaksvõtul.
Tugeva põhiharidusega inimesed suudavad ühiskonnaga integreeruda
ning aitavad kaasa Eesti ühiskonna jätkusuutlikule sotsiaalsele,
kultuurilisele, majanduslikule ja ökoloogilisele arengule.
§ 3. Põhikooli sihiseade




Põhikool aitab õpilasel jõuda selgusele oma huvides,
kalduvustes ja võimetes ning tagab valmisoleku õpingute
jätkamiseks järgneval haridustasemel ja elukestvaks
õppeks.
Põhikooli lõpetanud noorukil on arusaam oma tulevastest
rollidest perekonnas, tööelus, ühiskonnas ja riigis.
Teadmiste, väärtushinnangute ja praktiliste oskuste
omandamine ja arendamine toimub kogu kooli õppe- ja
kasvatusprotsessi, kodu ja kooli koostöö ning õpilase
vahetu elukeskkonna ühistoime tulemusena.
Eesti kool seisab eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise ja
arengu eest, seepärast pööratakse põhikooli õpetuses ning
kasvatuses erilist tähelepanu eesti keele õppele.
KULTUUR,
LOODUS ajalugu,
Loodusõpetus
MILLES
ühiskonnaõpetus,
bioloogia
MAAILM MINU
inimeseõpetus
geograafia
füüsika
ELAN
keemia
ÜMBER JA
matemaatika
eesti keel
inglise keel
vene keel
KAUGEMAL
Inimeseõpetus
muusika,
kunst ,
kirjandus,
inimeseõpetus
MINA ISE
tööõpetus, käsitöö ja
kodundus, tehnoloogiaõpetus
kehaline kasvatus

Ükskõik, kas arvad et
suudad või arvad, et ei
suuda,
Õigus on Sul igal
juhul
Suudan
ma?

similar documents