Eakate poliitika ja õiguste kaitse

Report
Eakate poliitika ja õiguste kaitse
Koostas: Anne Rähn
2013/2014
TLÜ
Eakad
• Rahvastiku kiirest vananemisest on saanud
ülemaailmne probleem. Kui ühiskonnas on
eakaid (65+) üle 7%, siis peetakse ühiskonda
vananevaks.
• Eestis on eakaid ca 15,9 % elanikkonnast ning
ÜRO rahvastikuprognoosi kohaselt võib aastaks
2030 eakas elanikkond Eestis moodustada
koguni neljandiku.
Eakate osakaalu mõju
• Eakate osakaalu tõus esitab tervishoiu- ja
hoolekandesüsteemile täiendavaid nõudeid,
kuivõrd toimetulek vananedes kahaneb ja
kolmas elufaas (normaalne vananemine
pensionieas) võib kergesti üle minna neljandaks
(patoloogiline vananemine ja toimetulek pideva
kõrvalabi toel).
Eakate poliitika eesmärk
• Eesti eakatele suunatud poliitika prioriteediks on
luua võimalused eakate iseseisva toimetuleku
toetamiseks ning tegusaks vananemiseks.
• On väga tähtis järjepidevalt tegeleda väljakujunenud
negatiivsete stereotüüpide muutmisega
vananemisest ja eakatest inimestest, astudes vastu
eelarvamustele, mis puudutavad eakate igapäevaelu,
staatust ja eakate olulisust ühiskonnas
Tähtsamad teenused ja toetused
eakatele
• Täiskasvanu hooldamine ja hooldaja määramine
• Avahooldus ja koduhooldusteenused
• Rehabilitatsioon, tegevusvõime säilitamine ja
abivahendid
• Omastehooldus
• Päevakeskused
• Hoolekandeasutused
Avahooldus ja koduhooldusteenused
• Eesmärgiks on aidata vähenenud
toimetulekuvõimega eakal inimesel iseseisvalt,
pere või sotsiaaltöötaja organiseeritud teenuste
abil harjumuspärases keskkonnas (kodus) toime
tulla.
Ava- ja koduhooldusteenusteks on :
• kodus osutatavad teenused ehk
koduhooldusteenused (kodu kohandamine,
igapäevaelu vajaduste rahuldamine, nõustamine,
juhendamine ja hooldamine jms). Areneb ka kodune
õendushooldusteenus;
• väljaspool kodu osutatavad teenused (võimalused
aktiivseks tegevuseks päevakeskustes jm)
• tugiteenused (eritransport, abivahendid,
toitlustamine, sauna- ja pesupesemisteenus)
Rehabilitatsioon
• Rehabiliteerimine on erinevatest meetmetest koosnev erialane
tegevus või protsess inimese oskuste ja võimete ning tugisüsteemide
arendamisel. Rehabiliteerimise eesmärgiks on inimese toimetuleku
suurendamine ja kõrvalabi või toetuse vajaduse vähendamine.
Eaka inimese rehabiliteerimise eesmärk on hoida eakate võimalikult
kõrget füüsilise, meelelise, intellektuaalse, psüühilise ja/või
sotsiaalse toimimise taset, võimaldades neile nii iseseisvust ja
paremat toimetulekut.
Eaka tervisliku seisundi, rehabilitatsiooni või abi vajaduse määrab
kindlaks tema perearst, kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja,
geriaatriline meeskond või rehabilitatsiooniasutuse
multidistsiplinaarne meeskond.
Eakal inimesel aitavad igapäevaeluga paremini toime tulla erinevad
abivahendid
Omastehooldus
• Omastehooldus on kodustes tingimustes eaka
inimese hooldamine või põetamine.
• Hooldaja töö on sageli väga siduv, kulutab
hooldajat ning kestab sageli päevast päeva ja
kuust kuusse.
• Puhkuse või hooldaja haigestumise ajaks on
võimalik hooldatav ajutiselt hoolekandeasutusse
paigutada.
Päevakeskused
• Päevakeskused on KOV või MTÜ poolt loodud
keskused, kus pakutakse võimalust
soodustingimustel avalikke teenuseid kasutada
ja vaba aega veeta.
• Päevakeskuste tegevuse eesmärgiks on
täiskasvanute puhul toetada aktiivset suhtlemist,
ennetada toimetulekuprobleeme või toetada
igapäevast toimetulekut.
• Soodustingimustel avalikud teenused on näiteks
pesu pesemine, juuksuriteenus, toitlustamine
või sauna kasutamine tasuta või teenuse
tegelikust hinnast odavamalt.
• Soodustingimustel avalike teenuste puhul katab
osa või kogu teenuse hinna kliendi eest
omavalitsus või muu finantseerija (fond,
sihtasutus, sponsor vm).
Kellele päevakeskused on loodud
• Päevakeskuse kliendid määratleb päevakeskus
või selle rahastaja.
• Osad päevakeskused tegutsevad n-ö
kogukonnakeskustena ja need on avatud kõigile
huvilistele.
• Osad keskused on spetsialiseerunud näiteks
toimetulekuprobleemidega perede lastele või
psüühikahäirega täiskasvanutele.
• Kõige rohkem on eakate päevakeskusi.
Aktiivsena vananemise arengukava
2013–2020
• Aktiivsena vananemise arengukava
eesmärk on vanusesõbraliku ühiskonna
kujundamine ning vanemaealiste
elukvaliteedi ja võrdsete võimaluste
kindlustamine
Kitsamad eesmärgid
• Kitsamad eesmärgid on püstitatud neljas
valdkonnas:
• 1. vanemaealised on ühiskonda kaasatud ja
sotsiaalselt aktiivsed;
• 2. vanemaealised on õpihimulised ja
mitmekülgselt aktiivsed õppijad;
• 3. vanemaealised on tööturul aktiivsed ja oma
tööeluga rahul;
• 4. vanemaealised elavad kauem tervena ja hästi
toimetulevana.
Horisontaalsed tegevused
Kõiki nelja alaeesmärki läbivateks
horisontaalseteks tegevusteks on:
• vanussõbraliku elukeskkonna ning aktiivsena
vananemist toetavate hoiakute, väärtuste ja
praktikate kujundamine;
• vananemise ja vanemaealiste olukorra kohta
informatsiooni kogumine, analüüsimine ja
levitamine;
• inimeste teadlikkuse suurendamine aktiivsena
vananemise temaatikast ning
• erinevate valdkondade ja tasandite vahelise
koostöö ja koordineeritud tegevuse toetamine
aktiivsena vananemise arengukavas seatud
eesmärkide saavutamiseks.
Mida tähendab aktiivsena vananemine?
• Aktiivsena vananemine
tähendab inimese vananedes
tema tervise, turvatunde,
elukvaliteedi ja ühiskonnas
osalemise kindlustamist
Vanuseline diskrimineerimine
•Vanuseline diskrimineerimine
süvendab ühiskonnas
sotsiaalset ebavõrdsust ja
tõrjutust
• Vanuselise diskrimineerimisega on tegemist
juhul, kui vanuse tõttu koheldakse üht isikut
halvemini kui on koheldud, koheldakse või
võidakse kohelda teist isikut samalaadses
olukorras.
• Vanuseline diskrimineerimine ei puuduta
üksnes vanemaealisi või eakaid, vaid mistahes
vanuses inimesi, keda võidakse nende vanuse
tõttu teistega võrreldes ebasoodsamalt kohelda.
• Probleemiks peetakse vanemaealiste
materiaalset ja poliitilist ärakasutamist
ühiskonnas.
• Kõige sagedamini esineb vanemaealiste hinnangul
Eesti ühiskonnas materiaalset ja poliitilist
ärakasutamist – vastavalt 41% ja 23% neist, kelle
arvates vanemaealisi ära kasutatakse; 15% arvates
esineb peamiselt pahatahtlikku abistamisest
keeldumist, 13% arvates aga vaimset või
emotsionaalset ärakasutamist (Linno 2010).
• Vanemaealistel on nooremaealistega
võrreldes suurem risk kogeda sotsiaalset
tõrjutust
• Vanemaealised on üks ühiskonnarühm, kellel on
suurem oht sattuda vaesusesse, kuna nende
võimalused ise oma elujärge parandada
vähenevad.
• Vanuse tõttu tööturult taandumine tähendab
sageli vähenevaid sissetulekuid ja piiratud või
puuduvaid võimalusi oluliselt oma tulusid
suurendada. Samas võivad vanusega lisanduda
näiteks lisakulud ravimitele ja
hooldusteenustele.
• Vabatahtliku tegevuse kaudu saab
vanemaealisi kaasata kogukonna ja
ühiskonna heaks tegutsema ning ühtlasi
aidata lahendada vananemisega seotud
probleeme
• Vabatahtliku tegevus aitab muu hulgas kaasa
vaesuse vähendamisele, tervishoiu ja
sotsiaalhoolekande edendamisele, jätkusuutlikule
arengule, õnnetuste ärahoidmisele ja nende
tagajärgede likvideerimisele ning sotsiaalsele
integratsioonile.
Probleemid/riskid
• Vanemaealistest ohustab suhteline
vaesus enim just pensionieelikuid
• Pensionieas on naistel suurem risk
langeda vaesusesse
• Kui nooremates vanuserühmades suhtelises
vaesuses elavate naiste ja meeste osakaal
oluliselt ei erine, siis 50–64-aastaste
vanusgrupis oli 2010. aastal vaesuses elavate
meeste
• osakaal võrreldes naistega suurem (vastavalt
23,1% ja 16,8%), 65-aastaste ja vanemate seas
aga ohustas vaesus enim just naisi.
• Kui 65-aastastest ja vanematest naistest elas
2010. aastal allpool suhtelise vaesuse piiri 15,9%,
siis sama vanuserühma meestest vaid 7,2%.
• Kehvad elutingimused on probleem
eeskätt üksielavate eakate jaoks
• Elutingimuste osas pole vanemaealiste puhul
probleemiks niivõrd eluruumi suurus, kuivõrd
selle tingimused ja kvaliteet.
• Vanusega väheneb arvuti- ja
internetikasutus, mis võib tähendada
piiratud ligipääsu infole ja teenustele
• Ehkki arvuti kasutamine on vanemaealiste seas
aastatega märgatavalt suurenenud, ei kasuta arvutit
jätkuvalt ligi pooled 50–64-aastastest.
• Vt:
http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid
/Hoolekandestatistika/Aktiivsena_vananemise_are
ngukava_20132020/Aktiivsena_vananemise_arengukava_20132020.pdf
Eakate Poliitika Komisjon
• Eakate poliitika komisjoni ülesanded:
▫ nõustada Sotsiaalministeeriumi eakaid
puudutavates küsimustes;
▫ toetada eakatele suunatud poliitikate elluviimist;
▫ esitada arvamusi ja ettepanekuid eakate olukorda
parandavate meetmete rakendamiseks;
▫ olla vahendajaks riigi ja eakate huve esindavate
organisatsioonide vahel;
▫ levitada rahvusvahelisi kogemusi eakate poliitika
elluviimiseks;
▫ osaleda seminaride, konverentside ja teabepäevade
korraldamisel erinevatele sihtgruppidele;
▫ aidata kaasa ajalehe „Elukaar” väljaandmisele;
▫ osaleda eakate küsimusi puudutavate trükiste
väljaandmisel
▫ esitada aasta lõpus Sotsiaalministeeriumile kirjalik
aruanne oma tegevustest.
▫ Eakate Poliitika Komisjoni koosolekud toimuvad
vähemalt kord kvartalis Sotsiaalministeeriumis.
• Vaata ka: Maiu Kauber, M., Ehasalu, A.
EAKA TOEKS. Käsiraamat eakatele jõu ja nõu
saamiseks. Tallinn, 2011.
Kättesaadav internetis: www.emelproject.eu

similar documents