Sotsiaalse turvalisuse, kaasatuse ja võrdsete võimaluste

Report
Sotsiaalse turvalisuse, kaasatuse ja
võrdsete võimaluste arengukava
Hetkeolukorra ülevaade
Hede Sinisaar
Tallinn, 04.02.15
Rahvaarv
väheneb
Rahvaarv väheneb
Allikas: Statistikaamet
Rahvaarv
väheneb
Rahvastik
vananeb
Rahvastik vananeb
• 2014. a alguses moodustasid 50-aastased ja vanemad
elanikud rahvastikust 38,4%
• 2000. a alla 33%
– prognoosi kohaselt suureneb 2040. a 48%-ni
• 2014. a algused moodustasid 65-aastased ja vanemad
elanikud rahvastikust 18,4%
• 2000. a 14,9%
– prognoosi kohaselt suureneb 2040. a ligi 28%-ni
• Tööturult lahkub rohkem inimesi kui sinna siseneb
Rahvaarv
väheneb
Iseseisev
toimetulek
Ligipääs tööturule
Rahvastik
vananeb
Riigi ja KOVi tulud
vähenevad
Sotsiaalne kaitse
Ligipääs tööturule_1
Vanemaealiste
tööhõive määr
on suhteliselt
kõrge, kuid
vanuserühmade
võrdlusest
nähtub, et
tööhõive määr
langeb vanusega
suhteliselt
kiiresti
Allikas: Statistikaamet
Ligipääs tööturule_2
• Vanemaealistel on uue töökoha leidmine tunduvalt
raskem kui noorematel tööotsijatel
– tööotsingud pikemaajalised või langetakse tööturult välja
• Ennetähtaegse pensioni saajate osakaal on suurenenud
• 2013. aastal oli mitteaktiivseid 50–74-aastaseid inimesi
168,6 tuhat (neist 60% on naised)
– lisaks pensionile jäämisele on olulisemaks mitteaktiivsuse
põhjuseks haigus või vigastus (eriti meeste seas)
• Haridus ja tervis on olulisemad tegurid töötamisega
seotud otsuste tegemisel
Ligipääs tööturule_4
• 2013. a oli 20–64-aastaste puudega inimeste tööhõive
määr 22,9%, töötuse määr 18,6%.
• Hõiveseisundi järgi oli 15–64-aastastest puudega
inimestest:
– 12,2 tuhat hõivatud;
– 2,8 tuhat töötud;
– 39,4 tuhat mitteaktiivsed
• Peamine mitteaktiivsuse põhjus on tervis või vigastus
Rahvaarv
väheneb
Iseseisev
toimetulek
Ligipääs tööturule
Hoolduskoormus
Rahvastik
vananeb
Riigi ja KOVi tulud
vähenevad
Sotsiaalne kaitse
Hoolduskoormus_1
• Pereliikme poolt hooldati ligi 52 000 puudega inimestest
(PIU 2009)
• Enamikel juhtudel on hooldajaks naine
• 62% puudega pereliikme hooldajatest on naised (PIU 2009)
• Üle poole peamistest hooldajatest on oma puudega
pereliikme ainuke hooldaja (PIU 2009)
• Kõigist hooldajatest 59% osutab puudega inimesele abi
iga päev vähemalt kolm tundi (PIU 2009)
• Enamik puudega täiskasvanutest vajab toimetulekuks
kõrvalabi (48% vahetevahel, 36% pidevalt) (PIU 2009)
Hoolduskoormus_2
• Hoolduskoormus mõjutab hooldaja töötamist või
osalemist hariduselus
– Õppivatest või töötavatest hooldajatest on 18% pidanud
tegema hooldamise tõttu muudatusi oma õppimises/töötamises
(PIU 2009)
– 2013. a oli pereliikme hooldamise tõttu mitteaktiivseid 15–74aastaseid inimesi 13 500, neist 11 200 on naised (Statistikaamet)
• Viiendik puuetega inimeste hooldajatest hindab oma tervist
halvaks (eriti naised) (PIU 2009)
• 63% hooldajatest hindab, et neil on mõni terviseprobleem või
haigus (PIU 2009)
Puudega inimeste arv, 01.01.2014
Puuetega
inimeste arv
suureneb – iga
üheksas inimene
on kehtiva
puude
raskusastmega.
52% puuetega
inimestest on
65-aastased ja
vanemad
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet
Kõrvalabi vajadus
Kõrvalist abi
vajab 33% 65aastastest ja
vanematest
inimestest,
neist 9%
pidevalt ja 24%
vahetevahel;
Allikas: Statistikaamet
Rahvaarv
väheneb
Iseseisev
toimetulek
Ligipääs tööturule
Hoolduskoormus
Rahvastik
vananeb
Majanduslik
toimetulek
Riigi ja KOVi tulud
vähenevad
Sotsiaalne kaitse
Majanduslik toimetulek_1
65-aastaste ja
vanemate
elanike
osatähtsus
kõrgemates
sissetulekukvintiilides on
oluliselt
madalam teiste
vanuserühmade
ga võrreldes
Allikas: Statistikaamet
Majanduslik toimetulek_2
2012. a oli
puudega inimeste
absoluutse
vaesuse määr
6,3%;
Puudega lastest
elas 2012. a
allpool absoluutse
vaesuse piiri
24,6%.
2013.a töötavate
elanike absoluutse
vaesuse määr 5%
Allikas: Statistikaamet
Majanduslik toimetulek_3
2012. a oli
puudega inimeste
suhtelise vaesuse
määr 27,8%;
puudega lastest
elas 2012. a
allpool suhtelise
vaesuse piiri
37,3%
2013.a töötavate
elanike suhtelise
vaesuse määr
12,1%
Allikas: Statistikaamet
Rahvaarv
väheneb
Iseseisev
toimetulek
Ligipääs tööturule
Hoolduskoormus
Rahvastik
vananeb
Hoolekandeteenused
Majanduslik
toimetulek
Sotsiaalkindlustus
Võrdne kohtlemine
Võrdne kohtlemine
Riigi ja KOVi tulud
vähenevad
Sooline võrdsus
Sotsiaalne kaitse
Sooline
võrdõiguslikkus
Toetuste ja teenuste koostoime on madal
• Toetused ja teenused koostoimes ei toeta inimese
iseseisvat toimetulekut
• nt hoolduskoormus
• Toetused ja teenused koostoimes ei aita vaesusest välja
• Teenustele tehtavate kulutuste osakaal on madal
• nt PIU 2009 uuringus leidsid puudega täiskasvanud, et tugi peaks
seisnema rohkem teenustes kui rahalistes hüvitistes
• Toetused ja teenused ei vaata inimest tervikuna
• Toetuste ja teenuste koostoime ei ole suunatud probleemi
lahendamisele
Hoolekandeteenused
• Inimene ei saa vajadustele vastavat teenust
– teenust ei ole või teenused ei ole piirkondlikult võrdselt kättesaadavad
– teenust ei saada vajadustele vastavas mahus / inimese vajadused ei ole õigesti hinnatud
– teenuse maksumus
• Toetust või teenust taotlenud puudega inimestest:
– 47% leidsid, et nad ei saa piisavalt teenuseid, mis aitaksid neil koduses keskkonnas toime tulla;
– 55% leidsid, et nad ei saa piisavalt teenuseid, mis aitaksid neil väljaspool kodu toime tulla;
– Maal elavad puudega inimesed tunnevad sagedamini mõnest teenusest puudust (PIU 2009)
• Kehtivad nõuded ei taga teenuste kvaliteeti ja tulemust
inimese jaoks
– Puuduvad teenuse osutamise nõuded
– Vähene konkurents
– Rahaliste vahendite puudus
Sotsiaalkindlustus
• Hüvitiste ja toetuste adekvaatsus
• miinimumtaseme vastavus rahvusvahelistele nõuetele
• hüvitiste miinimumtase ei taga alati vaesuse ennetust
– toimetulekupiir on elatusmiinimumist madalam
• Sotsiaalkindlustuse jätkusuutlikkus
• sotsiaalkindlustuse tagamine ka rahvastiku vähenemisel (riigi tulude
vähenemisel kuna tööturult väljub rohkem inimesi kui sinna siseneb)
• Uued väljakutsed
• piiriülene liikuvus
• pikaajaline hooldus
Võrdne kohtlemine
• Ühiskond on vähe salliv
• üle poole elanikkonnast leiab, et sallimatus on Eestis probleemiks
• võrreldes teiste EL riikidega tajuvad Eesti elanikud enam ebavõrdset kohtlemist puude ja
vanuse tõttu
• negatiivsed hoiakud võrdse kohtlemise teema suhtes
• stereotüüpsed arusaamad erinevatest kaitstavatest gruppidest
• Madal teadlikkus
• teadlikkus diskrimineerimise olemusest ja võrdse kohtlemise põhimõttest on madal (nii
ühiskonnas laiemalt kui ka poliitikakujundajate ja otsustajate seas)
• võrdse kohtlemise teema vähene lõimitus erinevatesse eluvaldkondadesse
• Seadusandlusega seonduvad probleemid
•
•
•
•
madal teadlikkus võimalustest abi saada
konkreetsem reguleerimine
inimeste usaldamatus õiguskaitsemehhanismide vastu
hirm diskrimineerija ees
Sooline võrdõiguslikkus
• Stereotüüpsed hoiakud
•
•
•
•
•
•
sooliselt segregeerunud haridusvalikud ja erinevused haridustulemustes
tööturu vertikaalne ja horisontaalne segregatsioon
hoolduskoormuse ebavõrdse jaotumise
naiste vähenenud konkurentsivõime tööturul ja madalamad sissetulekud
soolise tasakaalu puudumine otsustustasanditel
meeste nõrgemad perekondlikud sidemed ja madalam eluiga
• Madal teadlikkus
•
•
•
•
•
stereotüüpsete hoiakute taastootmine
sooline diskrimineerimine tööelus
õiguskaitse võimaluste mittekasutamise
soo aspekti ebapiisava arvestamise poliitika kujundamisel ja rakendamisel
ressursside ebatõhus kasutamine ühiskonnas
• Madal institutsionaalne suutlikkus
• siht- ja sidusgruppide madal teadlikkus
• soolõimet toetavate vahendite (andmed, nõu) puudumine
• ebapiisav õiguskaitse
Teemasid on veel...
Hetkeolukorra ülevaade
http://www.sm.ee/et/sotsiaalse-turvalisuse-kaasatuse-javordsete-voimaluste-arengukava-2016-2023
AITÄH!

similar documents