eelarvekoolitus koond

Report
Eve Marima
1
Eelarve on detailne plaan , mis sätestab kuidas
organisatsioon omandab ja kasutab ressursse
kindlal perioodil tulevikus
Eelarve koostamine on suur aja- ja
ressursikulu, mis ei too firmale sentigi
kasumit juurde
 Firmas tuleb kasutada võimalikult vähe
mõõdikuid ja soodustada töötajate vahelist
koostööd
Seisukohad Alar Tammingu, Tavidi
suuromaniku, ettekandest Äripäeva
majanduskonverentsil Äriplaan 2012.




Eelarve kui tegevusplaan, iga eelarve numbri
taga on konkreetsed tegevused;
Eelarve kui finantsplaan;
Eelarve kui kommunikatsioonivahend ja ka
juhtkonna töövahed




Piiratud ressursside kasutamine püstitatud
eesmärkide saavutamiseks
Asutuse eri allüksuste tegevuste
koordineerimine ( kui selleks on vajadus)
Asutuse tegevuse juhtimisel ülesannete
delegeerimine eri tasemetele
Eri vastutuskeskustele ülesannete määramine
( kulujuhid)





Tegevustulemuste ennustamine
Ressursside jaotamine
Tegevustulemuste kontrollimine
Juhtkonna õppevahend, prognoosimise
õnnestumisest ja ebaõnnestumisest
Ühene arusaam strateegiast ja
tegevussuundadest




Kassapõhine eelarvestamine
Tulud ja kulud eelarvestatakse sellesse perioodi,
millises planeeritakse tulude laekumine või kulude
eest tasumine ( raha liikumise põhiselt)
Üleminekud ühest eelarve perioodist teise
sätestatakse konkreetsete reeglitega ( näiteks
riigieelarve puhul)
Kassapõhine eelarve on rahavoogude
eelarvestamine tululiikide ja kulusihtide lõikes





Tekkepõhine eelarvestamine
Tulud, kulud ja investeeringud planeeritakse
perioodi, millal nad peaksid tekkima
Eelarve koostatakse raha liikumisest
sõltumatult
Näiteks detsembri töötasu tekkepõhise
eelarvestamise korral on detsembri kuu kulu,
sõltumata väljamakse ajast
Vajalik rahavoo arvestus, avalikus sektoris
kasutusel kassalimiit




organisatsiooni aasta eelarve on 2 milj. eurot
millest 20 000 € on kavandatud põhivara
soetuseks, põhivara kasulik prognoositav
eluiga on kolm aastat
Tegevuskulud ( töötasu + majand.) on
1 980 000 eurot
Koosta kassa- ja tekkepõhine eelarve 3
aastaks
Raha liikumine
I aasta
II aasta
III aasta
sissetulek
2 000 000
2 000 000
2 000 000
väljaminekud
Põhivara soetamine
Tegevuskulud
Arvestuslik raha jääk
- 20 000
- 1 980 000
0
0
0
- 1 980 000
- 1 980 000
20 000
20 000
Tulud / Kulud
1 aasta
2 aasta
3 aasta
Eelarve tulud
2 000 000
2 000 000
2 000 000
- 1 980 000
- 1 980 000
- 1980 000
- 6 667
- 6 667
- 6 666
- 1 986 667
- 1 986 667
13 333
13 333
Kulud
Tegevuskulud
Põhivara kulum
( amortisatsioon)
Kulud kokku
Tulem ( kasum)
- 1 986 666
13 334








Detsembri kuu eest arvestati töötasu 90 000
Sotsiaalmaksu 90 000*0,33= 29 700
Tööandaja töötuskindlustusmaksu 1260
Töötasud maksti välja detsembri kuu viimasel
tööpäeval, töötasudest tehti järgmised
kinnipidamised kokku 20 400:
Töötaja töötuskindlustuse makse 2 400
Kogumispensioni makse
1 160
Tulumaks
16 800
Kululimiidi ületamise eest
400
Tööjõukulud detsember
eelarvestatud summa
Töötasu kulud
90 000
Töötasukulude maksud
30 960
Kulud kokku
120 960
Kulu liik
Detsembri
eelarve
Töötasu kulud
69 640
Töötasukulude
maksud
0
69 640
Jaanuari eelarve Kulud kokku
20 360
90 000
30 960
30 960
51 320
120 960

Kasspõhine eelarve:
- lihtsam
- järgib raha liikumist
Tekkepõhine eelarve:
- ülevaade varadest ja kohustusest
- võimalus kasutada teenuse omahinna
kujundamisel, võrreldavus raamatupidamise
aruandlusega




Ressursid ja tegevused arvestatakse välja
kuluobjekti (toote, teenuse) täpsusega
Mõõdetakse tegevusi mida tehakse väljundi
(toote, teenuse) pakkumiseks organisatsiooni
poolt
Võimaldab analüüsida tegevuste efektiivsust
Toote või teenusesortimendi hinnakujunduse
kalkuleerimise aluseks
Kululiik
Personalikulu
Administreerimise kulu
Summa (euro )
310 000
30 000
Lähetuste kulu
4 000
Koolituste kulu
6 000
Hoonete ja ruumide ülalpidamise
ja rendi kulu
50 000
Transpordi kulu
10 000
Kokku
410 00
Tegevus
Personalijuhtimise konverents
summa
95 000
Raamatupidajate aastakonverents
110 000
Meediakonverents
105 000
Raamatupidajate aastakonverents
Tartus
70 000
Koolitus- Uus tuleohutusseadus
14 000
Töötajate koolitustel osalemine
9 000
Töö reklaamiagentuuridega
4 000
Nõupidamiste ettevalmistamine
Kokku
3 000
410 000






Sisend on kulupõhine ehk eelneva perioodi
kulutuste baas, lähtutakse:
eelmise aasta vastavate kulutuste tasemest;
järgmise aasta makroökonoomilise arengu indikaatoritest
(majanduse kasv, inflatsioon, töötajate palganõudmised
jm.);
jäetakse välja kulutused lõppevatele tegevustele, liidetakse
juurde uute tegevuste prognoositavad kulud.
Eelised:
eelarve menetlemise protsessi ja täitmise kontrolli
lihtsus, ning rutiin valikute tegemisel ( soovitav
kasutada tegevuste ja ressursside vähese
muutumise korral).



Ei soodusta tulemuslikkust, kuna
keskendumine on sisendile, st. eelmisele
perioodile;
Eelarvete kasv, kuna sageli on iga uus eelarve
eelmise jätk, kuid veidi suuremas mahus;
Ei saa välistada mittevajalike tegevuste
jätkamist ning eelarve mahu kasvades eelarve
muutumist vähe ülevaatlikuks




Nullpõhise eelarvestamise meetod on
tegevusplaani ja eelarve koostamine üheks
perioodiks (aastaks), arvestamata varasemaid
kulusid ja tulusid.
Protsessi käigus tuleb igal perioodil arvestada
iga tegevust, kui palju on selle tootmiseks
vaja tööjõudu ja muid ressursse ning
missuguse hinnaga, ning milliseks kujuneb
oodatav tulu.
Nullbaasiga eelarve puhul ei ole garanteeritud
ühegi toote või teenuse jätkumine järgmisel
perioodil






Puudused:
eelarve koostamine nõuab väga suurt aja- ja
inimressurssi
protsess nõuab kvalifitseeritud eelarvestajaid
prioriteetidest lähtumise tõttu võib kulutuste
efektiivsus jääda tagaplaanile
Eelised:
kogu planeerimine algab igal eelarveperioodil
nullist, minevikus tehtud kulutustega ei
arvestata sega välditakse mittevajalikke
kulutusi ja põhjendamatute tegevuste jätkumist





Tulemuspõhine eelarvestamine on
eelarvestamise meetod, mis seob ressursid
mõõdetavate tulemustega.
Tulemuspõhine eelarvestamine on
eelarvestamise meetod, mis seob ressursid
mõõdetavate tulemustega.
Tulemuspõhine eelarvestamine on
orienteeritud organisatsiooni eesmärgi
saavutamisele
Puudused:
Eelarve koostamise keerukus, kuna eelarve
seotakse mõõdetavate tulemustega



Dünaamiline eelarve sisaldab üheaegselt nii
lähemaid perioode (kuu) kui ka kaugemaid
perioode (aasta..)
Lähemad perioodid on kavandatud täpsemalt,
kaugemad prognoosidena, milliseid
regulaarselt täpsustatakse
Dünaamilisel eelarvestamisel ei jälgita
kalenderperioode ja tulemuste võrdlemine ei
toimu kontoplaani vaid tulude ja kulude
kokkuvõtete alusel




Ressursside jaotus ja eesmärkide seadmine toimub
dünaamiliselt vastavalt äritingimuste prognoositavale
muutusele
Ettevõttel on igal ajaperioodil ainult üks eelarvejooksev äriplaan, mida uuendatakse vastavalt vajadusele
Toimub jooksva plaani algusperioodi ja ajahorisondi
edasinihutamine, mitte uue eelarve koostamine
Vähenevad kulutused planeerimisprotsessile, sama
aegselt sama mudeli piires planeeritakse nii lühemaid
kui ka pikemaid ajavahemikke



kulupõhine eelarve – selliste kulutuste puhul,
millele puuduvad alternatiivid ning mille olemus
tingib katkematu finantseerimise vajaduse
nullbaasiline eelarve – selliste kulutuste
finantseerimiseks, mis ei ole varem esinenud
( projekt, uus tegevus, ehitus, teenus, varem
sisseostetud teenus)
tulemuspõhine eelarve – selliste programmide
elluviimiseks, mille eluiga ei pruugi olla seotud
eelarve perioodiga ning mis on orienteeritud
teatud tulemuse saavutamisele.


Eelarvestamine ülevalt alla, st. piirsummade
etteandmine tekitab teatud kombinatsiooni
kus piiride sees on valikud vabad ( riigi
eelarve koostamine min. ja põhiseaduslikud
institutsioonid lähtuvalt piirsummast)
Eelarvestamine alt üles, alaeelarvete kaudu
koond eelarve koostamine ( näiteks võiks olla
koolituse eelarve arenguvestluste tulemuste
põhjal)





Kuluarvestus
Finantsarvestus ja raamatupidamisaruandlus
Maksuarvestus
Ettevõtte-sisese aruandluse arendamine ja
kujundamine vastavalt vajadusele
Organisatsiooni sisene aruandluse ja
planeerimise süsteem peavad moodustama
ühtse terviku



Horisontaalanalüüsi andmeid kasutatakse
eelnevate perioodide andmete võrdlemisel
ajateljel tuleviku prognooside alusena
Horisontaalanalüüs aitab teha laenupoliitilisi
otsuseid eelarve kavandamisel
Vertikaalanalüüsi ( sisemiste struktuuride
muutuste dünaamika), kus varade ja
kohustuste suhe või muudatused tulude ja
kulude suhtarvus annab signaali vajadusest
näiteks kulusid kokku hoida





Info kasutaja on
välistarbija
Aruandlus sellest, mis
on toimunud
Ettevõte kui terviklik
majandusüksus
Reguleeritud riiklike
õigusaktidega (RPS,
jne.)
Eesmärk suunatud
välistarbijale





Info kasutaja on
sisetarbija
Tuleviku planeerimise
ettevalmistamine
Ettevõtte tegevuse
segmendid ( tooted,
üksused, piirkonnad)
Organisatsiooni
sisesed juhendid
Ettevõtte sisene
majandustegevuse
kujunemine
1.
2.
3.
Esmalt pannakse paika pikaajalised
põhieesmärgid, mida on vaja saavutada (ehk
milleks üldse organisatsioon on ellu
kutsutud).
Lühiajalise planeerimise käigus otsustatakse
konkreetsed tegevused, mida tuleb
planeeritaval perioodil (näiteks aasta) ellu
viia, et jõuda lähemale pikaajalistele
eesmärkidele.
Eelarvestamine seob eesmärgid ja tegevused
finantsressurssidega, samuti seob
planeerimise kontrolli ja aruandlusega.
Eelarve alusel on võimalik jälgida rahade
tegelikku kasutamist.





Kululiikide arvestus – millised kulud esinevad
organisatsioonis
Kulukohtade arvestus- kus kulu tekib,
millises struktuuris või protsessis
Kulukandjate ( kuluobjektide ) arvestus peab
selgitama millises mahus on erinevate
arvestusobjektide tarvis tehtud kulusid
Kuludega seotus normatiivid
Jooksva majandustulemuse hindamine




milline teenuste müügi maht on vajalik soovitud
kasumi saamiseks
kui palju me võiksime alandada hinda, et müüa
rohkem teenuseid
kas teenistujatele oleks mõttekas palka maksta
lähtudes tehtud tegevuste mahust (näit antud
tundide arvust), fikseeritud kuutasust (ajapalk),
ehk ka mõlema kombinatsioonist
kuidas muutused teenuste struktuuris ja hinnas
mõjutavad kasumit
MUUTUVAD KULUD - muutuvad
funktsionaalselt tegevuse mahuga
PÜSIKULUD
SEGAKULUD
- tinglikult muutuvad
- tinglikult püsivad
jäävad muutumatuks erinevate
tegevusmahtude puhul teatud ajaperioodides

Näiteks :

hoone amortisatsioon;

juhtkonna palk,

rendikulu jt
Eesmärgiks on püsikulude osatähtsuse
vähendamine pikema perioodi jooksul


On otseselt kantavad arvestusobjektile:
◦ Teenuse materjali kulu
◦ Teenuse palgakulu
◦ Teenuse grupi koordineerimise tasud
Kaudsed kulud pole otseselt kantavad
arvestusobjektile või on kanatavad teatud
jaotusvalemite järgi
Andmed
Müük ( eurodes)
Toode A
Toode B
Toode C
Kokku
10 000
18 000
22 000
50 000
4 750
6 600
22 500
33 850
Brutokasum
5 250
11 400
-500
16 150
Üldkulud
2 000
2 700
4 200
8 900
Kasum
3 250
8 700
-4 700
7 250
Müük ühikutes aastas
1 000
1 200
2 000
Ühiku müügihind
10
15
11
Muutuvad tootmikulud ühikule
2,5
3
8
Muutuvad üldkulud ühikule
1,5
1
1,2
2 250
3 000
6 500
11 750
500
1 500
1 800
3 800
10 000
18 000
22 000
50 000
Tootmisele
2 500
3 600
16 000
22 100
Üldkulud
1 500
1 200
2 400
5 100
6 000
13 200
3 600
22 800
Müüdud toodete kulud
Püsivad tootmiskulud
Püsivad üldkulud
Müük aastas ( eurodes)
Muutuvkulud
Jääktulu
Püsikulud
Tootmisele
11 750
Üldkulud
3 800
Kokku püsikulud
Kasum
0
0
0
15 550
6 000
13 200
3 600
7 250




Milline teenuse maht on vajalik
tasakaalupunkti ( kulude katte) saavutamiseks
Tasakaalupunkt- tase kus tulud müügist
katavad täpselt ära kulud
Milline teenuse maht on vajalik soovitud
kasumi saamiseks
Kuidas muutused teenuste struktuuris
mõjutavad tasakaalupunkti, kulude struktuuri
ja kasumit






JÄÄKTULU (JT) = KÄIVE (KV) - MUUTUVAD
KULUD
Ühiku jääktulu on = ühiku hind – ühiku
muutuvad kulud
Jääktulu määr = jääktulu/ käive
milline teenuste maht on vajalik
tasakaalupunkti (kulude katte) saavutamiseks
milline teenuste maht on vajalik soovitud
kasumi saamiseks
kuidas mōjutavad müügihind, muutuvad
kulud, püsikulud ja tegevusmaht kasumit





Käive
Muutuvad kulud
Jääktulu
Püsikulud
Ärikasum
37 500
15 000
22 500
16 000
6 500




Tasakaalupunkt ühikutes = püsikulud/
ühikujääktulu
Tasakaalupunkt rahas = püsikulud/ jääktulu
määr
Müüdavate teenuste hulk või käive peavad
olema nii suured, et nad kataksid ära
organisatsiooni püsikulud, mis ei ole seotud
organisatsiooni tegevuse mahtudega
Soovitavale kasumiile vastav müügimaht =
( püsikulud + soovitav kasum) /ühikujääktulu
Ühepäevase koolituse kulud:
 Õppematerjal 10 € / osaleja;
 Lõunasöök 6 € / osaleja; kohvipaus 2 €/ osaleja
 Lektoritasu 600 €
 Projektijuhi tasu 500€, firma üldkulud 1000€;
Mitu kuulajat peaks koolitusel olema 120€
osalemistasu korral:
Jääktulu = 120-10-6-2= 102
Püsikulu = 600+500+1000=2100
Tasakaalupunkt=2100/ 102= 20,588~ 21





Aruandlussüsteem peab võimaldama
tulemuslikkuse analüüsi, hinnata seisundeid
ja majandusnäitajate põhjuslikku analüüsi
Eesmärk ei ole protsess, vaid seisund või
mõju mis protsessi tagajärjel tekib
Hea eesmärk on etapiviisiliselt sõnastatud
(hierarhiline)
Hea eesmärk on alati fikseeritud, kirja
pandud ja kommunikeeritud

Juhtimisvahend organisatsiooni visiooni,
missiooni ja strateegia nende teostamiseks
vajalike eesmärkide ja abinõudega ja seda
läbi nelja perspektiivi
1. finantsperspektiiv
2. kliendiperspektiiv
3. protsessiperspektiiv
4. arengu-ja kasvuperspektiiv
Finants
Klient
Strateegia
Areng
Protsess



Ettevõtluses: kuidas rahuldada omanike
ootusi;
Riigis: kuidas tagada riigile pandud ootusi,
kohustusi;
Kodanik: isiklikud finantseesmärgid
Kuidas saavutada finantsedu



Organisatsioon: kliendirahulolu tagamine;
Riik: kodanike rahulolu
Kodanik: inimsuhte eemärgid täidetud
Missugune peab olema klientide, kodanike,
….. silmis, et oma visiooni (eesmärke)
teostada



Organisatsioon: kuidas olla protsessides
paremad;
Riik: riigi toimimise efektiivsuse tagamine
Kodanik: ühiskondliku rolli eesmärgid
Millistes valdkondades peavad tulemused
olema hiilgavad, et omanikud, kodanikud, ….
rahul oleksid



Organisatsioon: kuidas areneda kasvada
Riik: riiklikud arengukavad
Kodanik: isikliku arengu eesmärgid
Kuidas saab arengu- ja kasvu- potentsiaali
suurendada, et jätkuvalt oma visiooni
teostada





Luuakse tulevikku suunatud alused
tasakaalustatud arenguks lähtuvalt visioonist
Töötatakse välja mõõdikud ning meetmed
strateegiliste eesmärkide saavutamiseks, mis
võimaldavad suurendada protsessis osaleja
panust tulemuse saavutamiseks
Organisatsiooni protsessid muudetakse kõigi
töötajate jaoks arusaadavamaks, võimaldades
töötajatel mõelda ühesugustest kategooriatest
lähtuvalt
Toetatakse protsessi, mis kontrollib strateegiliste
eesmärkide kooskõla
Arendatakse kliendisuhteid



Luuakse juhtidele terviklik ja kergesti jälgitav
süsteem väärtuste loomisest organisatsioonis
Võimaldatakse operatiivselt välja selgitada
puudusi org.-s ning kõrvalda strateegiaga
mitte kooskõlas arengusuundi
Võimaldab siduda motivatsiooni süsteemi
strateegiliste eesmärkidega



Eesmärgid on ebaselged, mida tahetakse
saavutada planeeritud kulutuste tulemusel
Keskendutakse valede näitajate
eelarvestamisele
Eelarve ei asenda ratsionaalse otsustamist,
otsustada ei saa ainult eelarvele tuginedes



Vähene toetus eelarvele, ametlikult koostatud
ja kinnitatud eelarvet ei jälgita, sageli ala
eelarvestatud tulud ja üle eelarvestatud kulud
Puudulik arusaam eelarve rollist kui
tulemuslikkuse mõõdikust, eelarvet ei kasutata
töötulemuste hindamisel
Vähe kasutatakse paindlikke eelarveid, pidev ja
kohanduvat eelarvestamist





Eelarveid kasutatakse karistamiseks ja töötajate
hirmutamiseks
Asjassepuutuvaid töötajaid ei kaasata
eelarvestamise protsessi
Ebareaalsed eelarved
Kasutatakse põhjendamatult palju perioodilist
eelarvestamist ( riigi ja KOV eelarved seadusest
tulenevalt perioodilised)
Eelarvestamisel keskendutakse liialt palju
eelnevate perioodide näitajatele






Alver, J., Reinberg, L. Juhtimisarvestuse alused.
Tallinn Deebet, 202.
Haldma, T., Listra, E., Mullaste, M. Aastaaruande
analüüs ja ettevõttesisene aruandlus-süsteem.
Tallinn: Raamatupiadja .ee, 2003.
Karu S., Zirnask V., Eelarvestamine – üks strateegilise
controllingu juurutamise eeldusi organisatsioonis –
Tartu: Rafiko 2004.
Kaplan, R., Cooper, R. ,Kulu ja tulemus. Fontes 2002.
Kaplan, R., Noroton, D., Tasakaalus tulemuskaat ,
strateegialt tegudele. Pegasus 2003.
Kommer, A., Avaliku sektori ökonoomika. Tallinn.
Sisekaitseakadeemia 2004.

similar documents