ettekanne. - Riigikogu

Report
Eakate hoolekande korraldus omavalitsuse
üldhooldekodudes
Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni istung
24.04.2014
Keda ja mida auditeeriti?
• KOVides (kokku 15) hinnati hooldekodukoha saamiseks või rahastamiseks esitatud
abitaotluste menetlemist, abivajaduse hindamist, eaka ja tema perekonna majandusliku
olukorra väljaselgitamist ning eakalt võetava omaosaluse kindlaks määramist. Hindamisel
oli aluseks KOKS, SHS, HMS ning SOMi koostatud hooldusteenuse soovituslik juhis.
Kõrvaltööna koguti üldist teavet ka teiste eakatele suunatud teenuste ja nendega
seonduvate probleemide kohta.
• Hooldekodudes (kokku 10) hinnati olmetingimuste vastavust tervisekaitsenõuetele ning
hoolduse korraldust lähtudes SOMi hooldusteenuse soovituslikust juhisest.
• SOMi tegevust hinnati piisava õigusliku raamistiku loomisel, mis peaks aitama tagada
eakate üldhooldekoduteenuste kvaliteeti omavalitsustes. Tegevust hinnati auditis
tuvastatud probleemide taustal ning selgitati, kas SOM on neid teadvustanud
(arengudokumendid) ning asunud lahendama.
Järeldused seoses KOVidega
• KOVi poole pöördumisel oli inimene valdavalt soovitud abi saanud. 15st KOVist 9s oli
rahuldatud kõik taotlused. Kokku oli149-st taotlusest rahuldatud 116. Ülejäänud olid
põhiliselt sellised, mille kohta ei olnud otsust tehtud. Enamasti oli põhjuseks inimese
loobumine, kuid küllaltki sageli ka inimese surm.
• Abitaotluste menetlemisel oli rikutud SHSi ja HMSi: alati ei olnud menetluse lõppedes
tehtud otsust (11s KOVis), inimest ei olnud taotluse rahuldamata jäämisel kirjalikult
teavitatud (4s KOVis) ning otsust kohamaksumuse toetamise kohta KOVi eelarvest ei olnud
teinud pädev juhtimisorgan (2s KOVis). Rikkumised ei ole siiski sellised, mis abi andmist
oluliselt mõjutaksid.
• Abivajaduse hindamine on pealiskaudne. SOMi soovituslikus juhises välja pakutud
hindamisinstrumenti oli kasutanud 15st auditeeritust vaid 2. Inimese toimetulekut
mõjutavate asjaolude kohta ei looda tervikpilti, kogutud infot ega järeldusi kirja ei panda.
Samuti selgus, et perearstidelt ei olnud hinnanguid tervise kohta kogutud.
Järeldused seoses KOVidega (2)
• Enne otsust kulutada eaka hooldamiseks avalikku raha, ei veendu KOV piisavalt eaka
perekonna võimes teenuse eest tasuda. Esimeses järjekorras peab ülapidamise tagama
perekond. 116st rahuldatud taotlusest oli majanduslikku olukorda hinnatud 75-l juhul.
Kogutud teave on tihti ühekülgne ning piirdub eaka enda sissetulekutega (93%-l), harvem
lisaks ka tema kinnisvaraga (55%-l). Perekonna (ülalpidamiskohustusega liikmed)
sissetulekute ja vara kohta oli teavet kogutud vaid 15%-l juhtudest. Kui perekonna olukorda
ei olnud piisavalt hinnatud, kulus ühe eaka hooldamiseks KOVi raha keskeltläbi100-200
eurot kuus. Hooldekodus ollakse keskmiselt 8 kuud.
• Ei ole aru saada, millistel kaalutlustel kujuneb eaka pensionist n-ö kinnipeetav
omaosalus. Omaosalus varieerus KOVides 78-100%. Kordagi ei olnud otsustes selle suurust
põhjendatud.
• Mitmel juhul oli hooldekodukulude katteks võetud kogu eaka pension. Kokku 23
juhtumit 7-s KOVis. Eakal peab jääma raha, mida kulutada vastavalt enda soovidele.
Järeldused seoses hooldekodudega
• Hooldekoduteenuste mahud on kasvanud koduteenuste mahtudest oluliselt kiiremini.
Hooldekodudes elavate eakate arv on viimase 10 aastaga kasvanud üle 80% ning teenuse
pakkujate arv ca 40%. Eakate koguarv on kasvanud samal ajal 10% ja koduteenuseid
tarbivate eakate arv 8%. Hooldekodu ei ole alati koduteenustega asendatav, kuid teatud
juhtudel on ning on kordades odavam. Koduteenuste pakkumise vähest võimekust
tunnistavad nii KOVid kui teadvustab ka SOM. SOMil on ka plaanis KOVisid järele aidata,
nt analüüsida koostöökohustust ja toetada algaval EL rahastamisperioodil investeeringuid.
• Hooldekodukohti on piirkonniti ikka puudu. Kuigi kohtade arvestuse kokkuvõttes on
KOVi hooldekodudes kohti üle (2012.a ca 350 kohta), siis enamus asutusi on täis. Piirkonniti
on kohtade puudus suurem saartel ning Läänemaal ja Järvamaal. Täituvuse oluline mõjutaja
on kindlasti hind. Nt asutuses, kus ei olnud vabu kohti, oli teenuse kulud hooldatava kohta
keskmiselt 100 eurot väiksemad kui hooldekodudes, kus oli üle 5 vaba koha. Paketihind jääb
KOVi hooldekodudes valdaval vahemikku 400 – 600 eurot kuus.
Järeldused seoses hooldekodudega (2)
• Olmetingimuste osas ei suudeta kõiki tervisekaitsenõudeid täita. Magamistoad oli
normist väiksemad 5-s, pesemis- ja hügieeniruumid ei vastanud nõuetele 3-s ning toidu
hoiustamiseks ja valmistamiseks mõeldud inventar ei olnud nõuetekohaselt komplekteeritud
5-s hooldekodus. Nõuetele mittevastavused ei olnud seesugused, mis hooldustoiminguid
oluliselt takistaks. Probleemne on, et Terviseamet oma kontrollides kõiki puudusi välja ei too
ning vigade väljatoomine oleneb liialt kontrollija tõlgendusest. Nii ei teki survet olukorda
parandada.
• Kvaliteeti kindlustava töökorralduse loomisega eriti ei tegeleta. SOMi hooldusteenuse
soovituslikus juhises välja pakutud töökorralduslikud elemendid olid vähestel. Näiteks
klienditeeninduse standard ja tagasisidesüsteem oli vaid 2-l hooldekodul, kvaliteedi tagamise
süsteem 3-l. Tulemuslikkuse hindamise süsteemi ei olnud aga kellelgi. Kõik ei kasuta ka
isikupõhist hooldusplaani, umbes pooltel puuduvad kordades nõuded teenusele ning mõnel
ei olnud ka kaebust lahendamise korda. Soovituslikud juhised ei ole töökorraldust eriti
mõjutanud.
Põhilised järeldused SOMi kohta
• Riigikontrolli arvates ei ole piisav SOMi senine tegevus õigusliku raamistiku loomisel, mis
peaks toetama üldhooldekoduteenuste kvaliteeti KOVides. Puuduvad miinimumnõuded
teenuse sisule, osutajale ning teenuse osutamise protsessile ehk ühtsed tingimused, millele
inimesel on õigus teenust kasutades loota olenemata KOVist, kus ta elab. Sotsiaalteenuste
puhul on see vajalik. Ühtne mõõdupuu aitaks ka välja selgitada ja suunata tähelepanu nende
järeleaitamisele, kes olulisi nõudeid täita ei suuda. Praegu on KOVidel vahe tegemine
rohkem tunde küsimus.
• Nõudeid teenustele on üritatud mitmeid aastaid kehtestada, kuid senimaani edutult. See on
seatud sõltuvusse kokkuleppest omavalitsusliitudega, mida praegu üritatakse saavutada.
• Nõuete alternatiivina välja pakutud soovituslikest juhistest üksnes ei aita. Neid paljud
KOVid ega hooldekodud lihtsalt ei järgi.
• Mis puudutab üldiselt eakate hoolekande korraldamise toetamist KOVides, siis hoolekande
küsimused rõhuga kodulähedaste teenuste osutamisele, on hakanud saama SOMi
arengudokumentides järjest rohkem tähelepanu. Saavutuste poole pealt siiski eriti midagi
ette näidata veel ei ole. Lähiaastad toovad selles selgust.
Olulisemad soovitused
Sotsiaalministrile tehakse soovitus:
• täiendada SHSi abivajaduse hindamise reegleid määrates kindlaks, millistes kategooriates
peab KOV teavet koguma ja dokumenteerima,
• koostada KOVidele käitumisjuhis perekonna varandusliku seisundi testimiseks ja
võimalustest ülalpidamiskohustuse täitmisele pööramise kohta,
• täiendada SHSi reeglitega, kui palju peab jääma eakale n-ö taskuraha, kui pension
arvestatakse jooksvalt hooldekodukulude katteks,
• anda hinnang Terviseameti praktikale terviskaitsenõuete tõlgendamisel üldhooldekodude
kontrollimisel,
• analüüsida võimalusi tagada hooldekodudele juurdepääs e-tervise infosüsteemile,
• täiendada hooldusteenuse soovituslikku juhist andes praktiliste näidete varal konkreetsema
sisu hooldusplaanile ning kvaliteeti kindlustava töökorralduse osadele (nagu
tagasisidesüsteem jne).
Tänan kuulamast!

similar documents